1972-1973 maavägede staabiülem Valitsemisaastad Pinocheti võimule tulemisele aitas kaasa USA sekkumine Tšiili siseasjadesse aastatel 1959-1973, eriti Salvador Allene valitsemisajal 1970-1973. 11. september 1973 võttis Augusto Pinochet võimu kukutades loosungi all "Mina või kaos" sotsialistist presidendi Salvador Allende. Vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika. Esimesed aastad valitses karmikäeliselt. Tema suunitlus oli antikommunistlik. Tuntuim kinnipidamiskoht: Santiago rahvusstaadion Kultuuri reguleerimine tema ideoloogi järgi. Nt 17 aastat väldanud diktatuuri ajal löödi käärid igasse filmi, mis armeetegelastes kahtlust äratasid. Santiago staadion (Estadio Nacional de Chile) 1962. aastal Nüüd Süüdistused 2000. aastal süüdistas Tšiili kohus 85-aastast Pinochetti seotuses 55 inimese tapmise ja 18 inimese röövimisega. Lisaks sellele on Pinocheti
Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ’’Jumala uut sõna’’. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas. Õpetus on segu judaismist ja kristlusest ning korea usutraditsioonidest. Varemalt ka antikommunistlik ideoloogia. SMM kui messia, kes jätkab jeesuse pooleli tööd. Yin ja yang. Massilaulatused. ÜK jagunenud pljudeks üksikorganisatsioonideks. Tipus SMM, tema naine ja lapsed. Eestis ametlikult pole, kuid veidi on siin misjonitööd tehtud. 3. Saientoloogia. Palju variorganisatsioone, nt Initsiatiiv Iseseisva Õppimise soodustamiseks, Vaba Religioosse arenemise aktsioonikomitee, politseireformi komisjon jt. Rajaja: Lafayette Ronald Hubbard. Sündis 1911 Nebraskas
tegelikult jätkab võimu kandjana kommunistliku partei peasekretär Le Duan. 1979 Ühepäevane sõda Hiinaga. Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise). 1991 Avalik antikommunistlik teisitimõtlemine kuulutatakse kriminaalkuriteoks. 1992 Uus põhiseadus lubab teha välisinvesteeringuid, kuid kommunistliku partei juhtiv osa jääb endiseks. 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted. Poliitika Vietnamis Vietnam toimib ikka endise kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alkaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed
Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või
Sõjaväehunta juhiks ja presidendiks sai elukutseline sõjaväelane kindral Augusto Pinochet, kelle Allende oli vaid paari nädala eest nimetanud maavägede ülemjuhatajaks. Inimõiguste rikkumine Kuigi Pinocheti vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika osutus edukaks ja viis Tsiili välja katastroofilisest seisust, pööratakse tema puhul tavaliselt alati jutt inimõigustele. Pinochet valitses esimesed aastad karmikäeliselt ja halastamatult. Tema suunitlus oli selgelt antikommunistlik, kõigepealt hakatigi pitsitama kommuniste, sotsialiste ja teisi 4 vasakpoolseid. Poliitiline opositsioon suruti julmalt maha, kinnivõetute jaoks rajati kümneid kinnipidamiskohti ja koonduslaagreid, osa vahistatutest ka tapeti või jäid teadmata kadunuks. Kõige tuntumaks kinnipidamiskohaks oli Santiago rahvusstaadion, mis oli enne riigipööret ja on praegugi riigi tähtsaim jalgpalliväljak
ka päritolumaale või -piirkonnale (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 353) ... Nii võiks mõni täna siin mittepõliselt elav venelane seda definitsiooni järgides hakata igasugust koostööd Eesti Vabariigiga, kas või õndsa rahvastikuministri-bürooga semmimist (kohalikus vene slängis integrastiat), ilma naljata, kollaboratsiooniks pidama. "Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000" (Tallinn, 2003, lk 126) Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga. Kollaboratsioonis saab eristada 3 olulisemat tasandit -- siin järgnevad need tähtsuse alanemise järjekorras: 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi
sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921
Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ''Jumala uut sõna''. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas. Õpetus on segu judaismist ja kristlusest ning korea usutraditsioonidest. Varemalt ka antikommunistlik ideoloogia. SMM kui messia, kes jätkab jeesuse pooleli tööd. Yin ja yang. Massilaulatused. ÜK jagunenud pljudeks üksikorganisatsioonideks. Tipus SMM, tema naine ja lapsed. Eestis ametlikult pole, kuid veidi on siin misjonitööd tehtud. 3. Saientoloogia. Palju variorganisatsioone, nt Initsiatiiv Iseseisva Õppimise soodustamiseks, Vaba Religioosse arenemise aktsioonikomitee, politseireformi komisjon jt. Rajaja: Lafayette Ronald Hubbard. Sündis 1911 Nebraskas
võtta. VIETNAMI SÕDA 1964 73 Kagu-Aasia oli osa Prantsuse kolooniatest Prantsuse Indo-Hiina.. II MS valitses seda ala Jaapan. Kohe pärast Jaapani kapitulatsiooni kuulutasid Vietnami kommunistid välja Vietnami Demokraatku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnistanud ning algas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946 54. Prantsusmaa kaotas ning jaotati riik kaheks: Vietnami DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami.
vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu." (Skidelsky, 1975, 358) 1932. aasta jaanuaris külastas Mosley Itaaliat, et lähemalt tutvuda fasistliku ideoloogia ja korporatiivse riigisüsteemiga. Ta oli vaimustatud Itaalia tüüpi fasismist, eriti selle modernsusest ja dünaamilisusest (Stevenson & Cook 1994, 222). Sama aasta sügisel otsustas ta Uue Partei laiali saata ja rajada oma fasistliku liikumise: British Union of Fascists (B.U.F.). Loodud organisatsioon oli tugevalt antikommunistlik ja võitles majandusliku uuestisünni eest, mille eelduseks olnuks valitsusepoolne rahastamine ja korporatism. Seni B.U.F.-i tegevust finantseerinud ja liikumise propagandategevust juhtinud lord Rothermere loobus aktiivsest tegevusest, kuna süvenesid tema erimeelsused Mosley'ga - esimene luges end pigem antikommunistiks, teine puhtakujuliseks fasistiks. 1934. aastaks juurdusid B.U.F.-i ridades antisemiitlikud vaateid, mis veel paar aastat varem polnud kuigi laialt levinud
Kuid enne seda pidi auahne alkoholikaupmees osutama diplomaatilisi teeneid välismaal, et olla Hitlerile meelepärane. Esimene võimalus selleks avanes Londonis, kus ta pidi füüreri volitusel välja kauplema laevastikukokkuleppe Inglismaaga. Pärastvisaloomulisi läbirääkimisi kirjutatati 18.juunil 1938 Saksa-Briti laevastikuleppele lõpuks alla, sätestades Saksa laevastiku suuruseks ühe kolmandiku Briti omast. Hitleri ja Ribbentropi väljaarendatud välispoliitilise konseptsiooni antikommunistlik komnponent nägi ette tiheda liidu meresid valitseva Suurbritannia ja Saksamaa kui mandrihegemooni vahel. Inglismaal oli nõutav positsioon juba käes, kuid Saksamaa pidi selleni alles jõudma. Nii suur kui Hitleri ja Ribbentropi üksmeel antibolsevismi asjus ka polnud, ilmnes siiski üks oluline erinevus: Hitleri bolsevismivaenulikkus rajanes rassideoloogial, Ribbetropi oma teenis vaid rahvuslikke huvisid. Hitleri lõppeesmärgil rassideoloogilisel hävitusretkel
Poola ja Leedu vahel polnud diplomaatilisi suhteid kuni 1938, ei olnud üle piiri ronge, posti jne. Kuid ajutine pealinn Kaunas, sest Vilniuses Polla võimud. 39 sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NL ja Leedu vahel, Leetu Punaarmee sõjaväebaasid, Leedu sai Vilniuse. 40 okupeeriti kogu Leedu NL poolt ning liideti NLga. 41 tulid saksa väed, 91% juutidest mõrvati, 44 langeti Punaarmeele. 44 kuni 52 oli vastupanuliikumine, olid küüditamised. 80ndatel tekkis antikommunistlik liikumine, Leedu sai iseseisvaks 1990, 14 inimest suri kui iseseisvust püüti maha suruda. Sai ÜRO liikmeks 1991, viimased NSVL väeosad lahkusid 1993. 36. Holland XX sajandil Esimese maailmasõja ajal oli Holland neutraalne, toodete import läbi Hollandi oli Saksamaa jaoks vajalik, et ellu jääda. Teise maailmasõja ajal vallutati Holland 1940 aastal, oli välksõda ning anti alla 4 päeva hiljem. Sõja ajal tapeti 100 000 Hollandi juuti, hollandlased olid natside
15.03.10 Hiina 20. sajandi alguses aastal 1912 kukutati Hiinas keisrivõim ja sai vabariik. Võimu pärast asusid võitlema rivaalitsevad kindralid. Kujunes välja terve rida parteisid ja esialgu oli kõige olulisemaks Guomindang. Esialgu 1920. aastatel tegi Rahvuslik Rahvapartei koostööd NSVL-ga. Sealt saadeti nõunikke ja müüdi relvi Hiinale. NSVL käsitles Guomindangi kui võimalusena kommunismi levitada ka Hiinasse. 1927. aastal toimus parteis antikommunistlik pööre ja igasugused sidemed NSVL-ga katkesid. Kogu Hiinat nad ei kontrollinud, 20.-30.aastael oli endiselt Hiinas kodusõjaga tegemist. 1931.aastal tungisid nõrgenenud Hiinasse jaapanlased, toimus sissetung Mandzuuriasse. Sellest alast loodi Jaapanist sõltuv Mandzukuo ala. 1937 algas otsene Jaapani-Hiina sõja ja see tõi endaga kodusõja lõpu. Need, kes enne olid sõdinud üksteise vastu, hakkasid sõdima ühiselt Jaapani vastu. Sõda lõppes 1945
Aleksandr Utkin. Endine teisitimõtleja ei hoia kokku värve, kritiseerimaks postsovetliku maa “paljaksriisumise süsteemi” (система ограбления) ja antikommunismi Venemaal. Ta ei halvusta enam kommunismi, vaid vastupidi, peab selle kadumist tragöödiaks, sotsiaalseks katastroofiks, vene rahva suurimaks kaotuseks kogu tema pika ajaloo vältel.36 See, mis aastail 1991–1993 Venemaal toimus, polnud demokraatlik revo- lutsioon, vaid “nõukogude kontrrevolutsioon”, antikommunistlik riigipööre lääne ja globalistide huvides. Lääne “viies kolonn” eesotsas Gorbatšovi ja Jeltsiniga purustas läänest (esmajoones USA-st ja NATO-st) saadud käsul kommunismi Venemaal. Käsu täitmise eest lubati uutel võimumeestel maa paljaks riisuda. Lääne diktaadi järgi muutis Jeltsini režiim endise suure maailmaderžaava lääne kolonisatsiooni tsooniks. Venemaa ajaloos on hävitajate roll Gorbatšovil, Jeltsinil, Jakovlevil, Gaidaril ja Kozõrevil
üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). 40 Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning antikodanlik, asetades ühiskonna huvid indiviidi omadest kõrgemale. Fasism propageerib majanduslikku autarkiat, mille kohaselt iga rahvas toodab vaid enda tarbeks ning saab majanduslikult iseseisvalt hakkama. Fasistid olid ka Marxi ning kommunismi vastu, väites, et rahvuse ning rassi
Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning antikodanlik, asetades ühiskonna huvid indiviidi omadest kõrgemale. Fasism propageerib majanduslikku autarkiat, mille kohaselt iga rahvas toodab vaid enda tarbeks ning saab majanduslikult iseseisvalt hakkama. Fasistid olid ka Marxi ning kommunismi vastu, väites, et rahvuse ning rassi omadused on tugevamad kui
annaabi.ee 
