Sissejuhatus - . , . . , . , . , , . . . , , , , . , , . . . Antiikkultuuride ajalugu - - - I .. V .. , , , , . . . , , . , , , . . . . . , . Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kultuuride erinevused ja sarnasused " , , ". , . - , , . . . , - , , . . . . --
Sinihallitusjuust Ajalugu Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, saadigi maailma esimene juust. Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine
-romaani alged *üleminek ühisloomingult autoriga loomingiks Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu täielik vastand antiigile, linnade *eeposed, saagad, mis põhinesid Igori sõjaretkest' vene teke, kaubanduse areng, mitmed rahvapärimusel `Rolandi laul' prantsuse
kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d
Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr) Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Hallstatti kultuur (kalmistu-uurija: Johann Georg Ramsauer); (pealuu ja kelder) Austria La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism
Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna
Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Vilelaadse ja pasunalaadse pilli vahe on: kõla, suurus Keelpillide kujunemine Tekkis arvatavasti vibu laskmisel kuuldud helist. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Antiikkultuuride muusika Arheoloogilised väljakaevamised, müüdid, saagad, rahvapärimused, koopamaalid, kaljujoonised, musikaetnoloogia uurminused (etnoloogia kultuure uuriv teadus), piibel (Vana Testament), uusaegsed teooriad vanast maailmast ja selle eluolust. Vanad kõrgkultuurrahvad ja nende muusika soodsad loodustingimused (mage vesi, hea pinnas, kliima hea, kaubateedele kerge ligipääs). Maailma eri piirkondades arenes kultuur
Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100
Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks. Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
toimest. Vaimse seisundiga manipuleerimisel on oluline roll ka kõikvõimalikel mõnuainetel viimased omakorda seisavad aga eri kultuuride juures olulisel kohal. Samas on eelneva valguses vajalik hoiatada lugejat selle eest, et vaimuhäirete käsitlemine ajaloos ei pruugi mahtuda tänapäeva psühhiaatria konteksti. Õigupoolest on psühhiaatria üks noorimaid arstiteaduse harusid ning paljude põhimõtteliste asjade üle psühhiaatriaga seoses vaieldakse siiamaani. Antiikkultuuride puhul on juba mainitud uneravi. Egiptuses leidis aset ka koljuluu perforatsioon / trepanatsioon (kas psühhiaatria / neuroloogiaga seotud!?). Juurtega Egiptusse ulatub hüsteeria termin naispatsientidel täheldatavat rahutust hakati seostama nende sooga ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse. Emakas kr. k hystera sai ajaloos palju jutuks olnud haigusele nime andjaks. Vana Kreekasse ulatub kaasajani
Lõdvestus- ja meditatsiooniharjutused on nauditavad Mulle meeldib külastada hingematvalt kauneid paiku looduses Mulle meeldib lugeda antiik- ja nüüdisaegsete filosoofide töid Uute asjade õppimine on lihtne, kui ma mõistan nende väärtust Ma mõtisklen, kas ehk universumis võib leiduda teisi mõistusega elusolendeid LISA 3 133 Ajaloo ja antiikkultuuride õppimine annab mulle perspektiivitunde SUMMA (Sektsioon 4) Sektsioon 5 Ma õpin kõige paremini koos teistega Mida rohkem inimesi, seda toredam Rühmatöö on minu jaoks produktiivne Ma naudin jututubasid Poliitikas osalemine on tähtis Tele ja raadio jutusaated/vestlussaated on nauditavad Ma olen “meeskonnamängija” Mulle ei meeldi üksi töötada Klubid/ringid ja klassiväline tegevus on toredad
annaabi.ee 
