Medikamentoosne ravi on tihti üsna pikaajaline ja see peab kestma vähemalt üle poole aasta ka siis, kui patsiendil haigusnähte enam ei esine, sest haiguse taastekke oht pärast lühikest raviperioodi on suur. Seepärast tuleb ravi pikaajalist mõju arvestada juba ravi alustamisel. Enim soovitatakse kasutada antidepressante, sest need on tõhusad ka depressiooni sümptomitele, mis kaasub üsna sageli ärevushäirele. Antidepressantidest on eriti tõhusad nn serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, need ei tekita sõltuvust ja on ka pikaajalisel kasutamisel ohutud. Bensodiasepiinid on samuti tõhusad ja need toimivad juba esimese nädala jooksul. Bensodiasepiinid tekitavad ravimirühmana siiski suhteliselt tugevat sõltuvust ja nende väärkasutamise võimalus on üsna suur. Seetõttu ei soovitata neid pikaajaliseks kasutamiseks ega inimestele, kellel on esinenud probleeme narkootikumidega
(amitritpülliin, nortritptülliin) on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. Jälgimine Kui depressiooniravis kasutatakse psühhoteraapiat, toimub patsiendi jälgimine visiitidel. Kui
Selle tõttu on tal alatihti kiire ja kodus ei viibi ta peaaegu üldse. Ta käib seal ainult magamas ja riideid vahetamas. Ka temale meeldib pidutseda. Koos oma sõbranna Sigridiga mööduvadki nende päevad pidude, alkoholi ja kanepiga, ei puudu ka kokaiin. Annika, hoolitsev naaber, märkab seda ning soovitab Tial pöörduda arsti juurde. Algul Tia ei taha minna, aga väikse mõtlemise järel, tunnistab ta siiski lõpuks ka endale, et kui ta nii jätkab, siis ta kaua ei ela. Ta saab abi antidepressantidest. Ta pruugib siiski alkoholi ja kanepit edasi, aga mitte nii suurtes kogustes kui varem. Vaatamata sellele, et neis neljas naises on palju erinevusi, seob neid siiski üks: elumured. Nende suhted soojenevad nende kahteistkümne kuu jooksul, üksteiselt saadakse tuge ja toetust. Kuigi nad hakkavad läbi saama paremini kui varem, on neil kõigil ka saladusi, mida välja ei räägita. Inimesed näevad siiski seda, mida neile näidatakse.
ühenduseks. Samuti ei olnud kerga ka ta naisel Katie Holmesil, kes pidi läbi tegema vaikse sünnituse. Saientoloogid nimelt usuvad, et sünnitus on trauma ning, et laps peab ilmale tulema ilma igasuguse kärata ja saama võimaluse ise tasakesi ümbrust uurida. Usulahk keelab ka nutva lapse lohutamise. Saientoloogid kasutavad laste rahustamiseks hüpnoosi, väites, et see aitab neil maailma selgema pilguga näha. Tuntud filmikuulsused kutsuvad üles oma töökaaslasi loobuma antidepressantidest. Seltskonnaajakirjandusele meeldib nende usuliste väljavaadete osas palju arutleda. Saientoloogia laialdane levik: Saksamaal oli see väga levinud. Inimsed võtsid suuri laenusid selleks,et arendada end saientoloogia printsiipidest lähtudes. Kursused olid väga kallid ning nii mõnigi inimene, pani oma maja selleks panti. Saientoloogia kirik on lennukompanii suuraktsionär. Saksamaal, Baieris tõmmati saientoloogia kirik maha usuorganisatsioonide
põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv- käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70- 80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest, kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Prognoos Raskelt haigeid anoreksia all kannatavaid inimesi (kes oma haigust eitavad) tuleks ravida haiglas. Inimesed toibuvad sageli hästi alakaalust hoolimata. Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on
käitumuslikul raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70-80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest, kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet.
mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Võhma peab buliimia puhul mõistlikuks aastapikkust aktiivravi ning 4-5 aastast järeltohterdamist. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70-80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest , kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini (neurotransmitter) taset ajus normaliseerida. Prognoos Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest
efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. 5 Kokkuvõte Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid
vanemad, kes suudavad märgata, kui nende lapsel tekib probleeme koolis või sõpradega. Vajadusel peaks pöörduma ka arsti juurde, nii saab noorel inimesel takistada depressiooni tekkimist või süvenemist.(Kuidas aidata depressioonis last 2005) 1.4 Depressiooni ravi Eri tüüpi depressioonidel tehakse vahet ravi silmas pidades. On tõestatud, et bioloogilise ja segatüüpi depressiooni kannatajate all saavad abi antidepressantidest. Puhtakujulise bioloogilise depressiooni ravimiseks on vaja üksnes ravimeid ning toetust. Segatüüpi depressiooni kannatajad vajavad ravimeid, kui ka psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat. Nagu eelnevalt mainitud on depressioon enamasti korduv haigus. Depressiooni ehk pideva seisundiga tuleb arvestada, et see toob kaasa ravis lisaeesmärgi. Esimeseks eesmärgiks on olemasolevate depressioonisümptomite leevendamine ning elimineerimine.
raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-käitumuslik raviprogramm kõrvaldab sümptomid umbes 70-80%-l inimestest ja paranenud seisund jääb püsima pikaks ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest, kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Prognoos Raskelt haigeid anoreksia all kannatavaid inimesi (kes oma haigust eitavad) tuleks ravida haiglas. Inimesed toibuvad sageli hästi alakaalust hoolimata. Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta
märkimisväärselt vähenenud Eve'i sugutung. Ta magab halvasti, ärgates öö jooksul kümmekond korda üles. Eve'i sümptomid osutavad segatüüpi depressioonile. Sellise reaktsiooni on esile kutsunud valuline sündmus, ning bioloogilised sümptomid on osa reaktsioonist. Eri tüüpi depressioonidel tuleb vahet teha just ravi silmas pidades. Uurimused on veenvalt tõestanud, et bioloogilise ja segatüüpi depressiooni all kannatajad saavad suurt abi antidepressantidest (õigesti diagnoositud bioloogilise ja segatüüpi depressiooni all kannatajatest terveneb antidepressantide abil 70-80%). Kui teid vaevad puhtakujuline bioloogiline depressioon, vajate arvatavasti üksnes ravimeid ja toetust. Ent kui teil on segatüüpi depressioon, võib teil vaja minna nii ravimeid kui ka teist laadi ravi, näiteks psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat ja/või selles raamatus kirjeldatud eneseabistrateegiaid
annaabi.ee 
