Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"annakusaajaks" - 10 õppematerjali

Kordamisküsimuste vastused eksamiks
11
doc

Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Liigid: notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 18) Korraldused testamendis (annak, sihtkäsund, sihtmäärang) Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Sihtkäsundi täitmist võib nõuda: 4

Õigus → Tsiviilõigus
162 allalaadimist
Lepinguõigus
5
doc

Lepinguõigus

1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku

Õigus → Õigusõpetus
361 allalaadimist
Õiguse alused - mõisted
22
docx

Õiguse alused - mõisted

lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks. pärandi avanemine- pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. pärimisleping- pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. testament- viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi.

Õigus → Õigus
12 allalaadimist
Pärimisõigus
20
docx

Pärimisõigus

testamendi alusel määrati.Abikaasade vastastikune testament on kehtetu, kui: 1) abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma; 2) pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku; 3) pärandaja nõudis kohtult abielu kehtetuks tunnistamist. Pärimisleping: pärandaja ja lepingu teine pool lepivad notariaalselt tõestatud vormis kokku, et lepingus nimetatud isik saab pärijaks või annakusaajaks ja seda testaator ilma lepingu teise poole nõusolekuta muuta ei saa. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik isiklikult. Tingimuslik kokkulepe ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut. Pärimisleping ei piira pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale

Õigus → Õigus
84 allalaadimist
Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused
78
doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pärimislepingu mõiste Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärimislepingust taganemine Pärimislepingus, millega seadusjärgne pärija loobub pärimisest, võidakse ette näha, et loobunu asemel pärib teine isik

Õigus → Lepinguõigus
155 allalaadimist
Õiguse aluste kordamisküsimused
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

Kui pärandaja on teinud testamendi, toimub pärimine testamendi järgi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad. 233. Mis on annak ja selle ese? Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma

Kategooriata → Uurimistöö meetodid
74 allalaadimist
Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastused)

pärandaja ei saa pärandist ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat. 22 Annak ­ kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annakusaaja erineb pärijast selle poolest, et talle läheb üle konkreetne varaline hüve (nt elamu) ja tal ei teki kohustust tasuda pärandaja võlgu Sihtkäsund on nagu annak, pärandaja surma puhuks tehtud testaatori korraldus, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et tekiks sellele kohustusele vastavat õigust (nt nt sihtkäsundina korraldus oma hauaplats, kes sea hooldab jne).

Õigus → Õiguse alused
288 allalaadimist
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

Pärimislepingujärgseks pärimiseks nimetatakse seda, kui pärand läheb pärijale üle pärandaja poolt tema elu ajal kellegi teise või teiste isikutega sõlmitud kokkuleppe (lepingu) kohaselt. Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks kas lepingu teine pool või muu isik. nimetatud isikule (õigusjärglasele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumise järjekord määratakse kindlaks vastavalt antud ühiskonnas Pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma

Õigus → P?rimis?igus
150 allalaadimist
Õiguse Alused kordamisküsimused
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult. 233. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda kohtusse ja vajadusel saab lasta

Õigus → Õigus alused
285 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult 291. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (asja või rahasumma) annakusaajale üle andma. Kui annakut ei täideta tuleb pöörduda

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun