13 4. Infosüsteemide andmevaade.....................................................................................15 4.1Kontseptuaalne klassidiagramm..........................................................................15 ..................................................................................................................................15 4.2. Andmemudel..................................................................................................... 17 4.3. Andmeobjektide ja atribuutide semantika.........................................................18 4.4. CRUD maatriks.................................................................................................19 3 Diagrammid Joonis 1: Treeningu üldine tegevusdiagramm................................................................7 Joonis 2: Parandatud tegevusdiagramm................................................................
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem
jadadiagramm - sequence diagram sellel näidatakse, millised objektid osalevad kasutusloo täitmisel läbi nende "elujoonte" ja milliseid sõnumeid nad vahetavad 63. Mõistete (objektide) modelleerimine Eesmärgid anda arusaam objektidest, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda alus andmehoidlates säilitatavate andmeobjektide määratlemiseks Tulemused Mõisted kordamiseks 14 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel mõistete kirjeldus-seletus 64. Definitsioone objekt (entity, object) probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaama reaalsest maailmast
operandiväli kommendi - ehk kommentaariväli Assembleri translaatori direkiivid lihtsustavad assemblerikeeles programmeerimist võrreldes masinakoodiga. Kasutusala järgi on direktiivid järgmised: Nimede defineerimise pseudokäsud Andmete defineerimise pseudokäsud Mälu reserveerimise pseudokäsud Pseudokäsud transleerimise juhtimiseks Väljatoodud tähised UMRK, ARV ja MASS on programmeerija poolt valitud konstantide või andmeobjektide nimed. 8 Omistamine ja võrdlemine Süntaks: CMP (võrdle) operand, operandi kirjeldus: Võrdleb esimest operandi teisega ja analoogselt lahutamistehtele seab vastavalt tulemusele lipuregistri bitid. Instruktsiooni kasutatakse koos tingimushüppega , mis vastavalt lippude seisule otsustab, kas teha hüppe või mitte. Näide: Süntaks: MOV sihtoperand, lähteoperand
Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks. ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni. IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid
abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile
· kontseptuaalne · loogiline · füüsiline Äriobjektid ja nende modelleerimise eesmärgid Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: · määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada:
kelle ülesandeks on kontrollida ja täiendada arendusprotsessi kõigil etappidel. Kestus 10 päeva. 30 9.2 Analüüsietapp Tulevase infosüsteemi struktuuri loomine. Vastavalt strateegiaetapis koostatud projektiplaanile mudelite detailiseerimine koostöös kasutajate ja analüütikutega. Strateegiaetapi tulemuste üle võtmine ja kontrollimine, nende detailiseerimine, et oleks tagatud võimalikult täpne disain ja realiseerimine. Andmeobjektide atribuutide ja protsesside omavahelise seostatuse ning andmekasutuse väljaselgitamine. Siirde tingimuste ja vajalike ressursside määratlemine, piirangute ja eelduste välja selgitamine 10 päeva. 9.3 Disainietapp Infosüsteemi valmisprojekteerimine. Siirde ja testimise kava koostamine. Andmebaaside, süsteemi arhitektuuri ja tarkvara spetsifikatsiooni loomine. Leida parimad võimalused antud nõudmiste realiseerimiseks ning soovitud viivil toimiva
arhitektuuri. Sõltuvalt arendamise osapoolte huvidest (infovajadustest) kirjeldatakse arhitektuuri erinevate vaadetena erineva andmelise täpsusega. Näiteks programmeerijad, kes vastutavad infosüsteemi osade realiseerimise eest, vajavad infosüsteemi tehnilisi mudeleid, mis väljendavad tulevast süsteemi kõige täpsemini. Organisatsiooni juhtide jaoks, kelle ülesandeks on arendamise aja- ja rahahulga üle otsustamine, on piisav parendamisele minevate protsesside, tegevuste ja andmeobjektide kogus. Tavaliselt on infosüsteemi arhitektuuri väljendavad vaated, arendamise osapooled ja nende spetsiifilised huvid ning sammud olemasolevast infosüsteemist tulevase infosüsteemini jõudmiseks määratletud arhitektuuriraamistikes. Arhitektuur ja selle raamistik Arhitektuuriraamistik määratleb huvigrupid ja nende huvid. See koosneb arhitektuurilistest vaatenurkadest, mis piiritlevad (raamivad) huvigruppide huvid ja kooskõlareeglitest
Kasutamine väldib kasutusjuhtude infoga ülekoormamist. Tuleks teha mitte kõigile operatsioonidele, vaid kõige olulisematele /keerukamatele. Nende alusel saab hiljem koostada andmebaasiserveris talletatud rutiinid. Kirjeldus lepingu vormis pannakse kirja eeltingimused ja järeltingimused. Metafoor: teatri lava kardina langetamine/tõstmine Eeltingimused kirjeldavad, millised andmed peavad olema registreeritud. Järeltingimustes näidatakse. Andmeobjektide loomine ja kustutamine Atribuutide väärtuste muutumine Seoste tekkimine ja katkemine Operatsiooni leping andmete muutmisoperatsiooni kohta: Andmebaasioperatsioonide lepingute kontrollimine: Andmebaasioperatsioonide identifikaatorid peavad olema lisatud kasutusjuhu laiendatud formaadis tekstikirjeldusse Lepingu järeltingimuses peab olema näidatud ka seoste tekkimine/kadumine Lepingu järeltingimustes ei tule kirjeldada muutusi väljaspool andmebaasi nt.
k. entity integrity) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud. Viidete terviklikkuse (ingl. k. referencial integrity) reegel: Kui relatsioonis eksisteerib välisvõti, siis välisvõtme väärtus peab vastama seotud relatsiooni kandidaatvõtme väärtusele või peab olema täielikult määramata (NULL). Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis andmete vahelised seosed? Relatsioonilises andmemudelis on seosed andmeobjektide (relatsioonide) vahel väljendatud ja loodud vastavate andmete salvestamisel vastavatesse relatsioonidesse. Andmed ise oma sisuga loovad seose erinevates relatsioonides olevate kirjete vahel. Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks
dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) abstraktne (projekt, probleem, eesmärk, protsess) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Kontseptide modelleerimise tulemuseks on ettevõttes kasutatavaid mõisteid kajastav kontseptuaalne andmemudel ehk lühendatud kontseptuaalmudel. Kontseptuaalmudeli asemel kasutatakse ka mõisteid ,,valdkonna ehk domeenimudel" või ,,valdkonna ojektimudel". Äriobjekte esitav kontseptuaalmudel on alljärgneval joonisel: · Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid
· Vajalike muudatuste sisseviimine ja hooldus · Süsteemi monitooring ning tuleviku prognoos Alljärgnevalt kirjeldatakse etapid, mis sisalduvad igas iteratsioonis. Analüüsi etapp · Tulevase IS struktuuri loomine · Mudelite detailiseerimine koostöös kasutajate ja analüütikutega · Strateegia etapi tulemuste kontrollimine ning nende detailiseerimine, et oleks tagatud võimalikult täpne disain ja realiseerimine · Andmeobjektide atribuutide ja protsesside omavahelise seostuse ning andmekasutuse väljaselgitamine · Piirangute ja eelduste välja selgitamine Disaini etapp 8 · IS valmis projekteerimine · Siirde ja testimisplaani koostamine · Andmebaaside, süsteemi arhitektuuri ja tarkvara spetsifikatsiooni loomine
Informatsioon koos aine ja energiaga on meie maailma alustala. Võib öelda, et igasugune teadmine on informatsioon, kuid see ei tähenda, et informatsioon on ainult teadmine. Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Programmeerimise algkursus 12 - 89 Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL
meeleelunditega vahetult või kaudselt tajuda. Informatsioon koos aine ja energiaga on meie maailma alustala. Võib öelda, et igasugune teadmine on informatsioon, kuid see ei tähenda, et informatsioon on ainult teadmine. Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib 18 / 115 tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL
annaabi.ee 
