tuleb teha. Cax – Computer-aided technologies – Arvutipõhine tehnoloogia, mis tähendab, et kasutatakse infotehnoloogia abi projekteerimisel, analüüsimisel ja toodete valmistamisel. Data Geometry – Geomeetriline andmete analüüs võib viidata geomeetrilisele aspektile kujutise analüüsiks, mustri analüüsiks ja kuju analüüsiks või lähenemist statistikale mis kohtleb omavoliliselt mitmemõõtmelist andmekogumit, nagu punkte n-dimensioonilises ruumis. Metadata – Metaandmed on "andmed andmete kohta". On olemas kaks tüüpi metaandmeid: struktuursed metaandmed ja kirjeldavad metaandmed. Structure – JUURDE CASE – Computer-aided software engineering – Arvutigraafika tarkvara on domeen tarkvara tööriistadel, mida kasutatakse kujundamiseks ja et rakendada rakendusi. CAS – Computer-assisted surgery – Arvutipõhine lõikus/kirurgia esindab kirurgia mõistet
· Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon · Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti · Standardnumber 5. Mis on kataloogimine? - Tööprotsesside kogum, mis kidlustab kataloogide loomise ja fuktsioneerimise. 6. Mis on bibljokirje? - Kujutab endast andmekogumit teaviku kohta. 7. Mis on bibliograafiline kirjeldamine? - On esimene, kõige üldisem teaviku analüüs- sünteesi aste. 8. Mis on monograafia? - Üheosaline väljaanne. 9. Mis on jätkväljaanne? Ilmub iga aasta tagant. 10. Millised kataloogmise tööprotsessid ei ole standardis välja toodud? Liigitamine ja märksõnastamine. 11. Mis on kirje ala? - Kirje osa, mis hõlmab teatud sisu ja ülesandega kirjeelementide rühma. 12. Mis on kirje element
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine..
Digivesimärk (digital watermark) on digitaalse teabekogumi sisse paigutatud turvaotstarbeline digisignaal või muster, mis võimaldab tõendada teabekogumi omanikku ja/või identifitseerida selle eksemplari või partiid Digivesimärgid võivad olla · nähtavad (visible), st teabekogumi kasutajale teada; · nähtamatud (invisible), st nad ei ole teabekogumi kasutajale teada Nõuded: Vesimärki peab olema võimatu kõrvaldada, ilma et see märgistatud andmekogumit oluliselt ei kahjustataks · Vesimärk peab säilima andmekogumi tüüpiliste töötlusoperatsioonide käigus (mastaabi muutmine, kärpimine, toonimine, heli miksimine, analoogmuundused jm) · Nähtamatut tüüpi vesimärk peab olema tajumatu · Volitatud isikud peavad saama(nt teatud võtme) abil vesimärgi olemasolu hõlpsalt tuvastada · Vesimärgi hind peab olema vastuvõetav
hääldusliigutusi juba eelneva või alles järgneva hääliku moodustusajal (tehakse n-ö ette või tagantjärele). Fonoloogia terminites ütleme selle kohta: järjestikuste foneemide distinktiivtunnused avalduvad ülekattega. Mulje piiritletud eriaegsusest on niisiis petlik kui kõnevoolust meie teadvuseni jõuab üks või teine "häälik", sünnib see suuresti tänu aju kõnekeskuses toimivale analüsaatorile. Märkimaks objektiivset andmekogumit, mille kaudu kõnevoolust püütakse (kas kuulaja või siis kõneleja tajus) kujutlus ühest või teisest häälikust, on kasutusele võetud segmendi mõiste. Segment tähistab häälikut kui artikulatsioonirea üksust kõneldes segmendist ei mõtle foneetik mitte üksiku hääliku ideaaltunnustele, vaid häälikuga vastavuses olevale komplekssele andmelõigule kõne dünaamikas. Tinglike häälikupiiride määratlemist kõne akustilises jäädvustuses
, tarbijate ja teiste olul. isikute eest. Tuleneb otsesest ametl. võimust, mis on juhile antud, - juhtija ja eestvedaja roll: tegeleb alluvate töö motiv. Püüab ühit. alluvate ja org. vaj. Loob vajal. ting. töötam., - sidepidaja roll: hõlmab ühist teg. teiste juhtidega org-s ja org-le vajal. in. väljaspool org-i. 2) Teaberollid: juht jagab teavet org. sise- ja väliskeskkonnast. Juhil on ligipääs kõigile alluvaile ning välised kontaktid, mis võimald. arend. andmekogumit: - info vastuvõtja: suhtlem. võimald. juhil olla kõige parem. inform. isik org-s, - info jagaja: vahend. ja korrald. alluvatele vajal. infot org. sees, - kõneleja: annab infot ka neile, kes org-i ei kuulu. Inform. järgm. taseme juhte ja korrald. info levimist ümbritsevasse keskk. 3) Otsustam.rollid: ilmneb otseselt juhi võim. Juhi otsused puudut. eelkõige teisi: - ettevõtja-uuendaja: uuenduste õhutaja, püüab täiust. org-i. Probl. lahendam. püüab leida uusi
kes on väljaandja?) Infoallikate täiendavad hindamiskriteeriumid on: - laad (raamat, video, noodiväljaanne) - kujundus (trükis, veebileht lihtsalt navigeeritav). TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS 1. Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded. Bibliokirje andmekogumik teaviku kohta. Autori perekonnanimi, eesnimi. Pealkiri.// Väljaanne (aasta) kuupäev. lk. Bibliokirje (bibliographical record, entry) kujutab endast andmekogumit teaviku kohta, mis: · voimaldab seda identifitseerida · annab ettekujutuse teaviku: sisust tuubist (sihtkasutajaskonnast) teatmestikust · esitab teaviku fuusilise kirjelduse. Bibliograafiline kirjeldamine teaviku pohiandmete esitamine kindlate reeglite alusel Bibliograaflise kirjeldamise objektiks e. bibliograafiauksuseks
väärtus returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{ public int this[int nr]{ get{return nr*nr;} } } class Test{ public static void Main(string[] arg){ Ruuduarvutus r=new Ruuduarvutus(); Console.WriteLine(r[3]); } } } /* C:Projectsomanaited>Indekseering1 9 */ 52 Vahendus Mõnelgi korral võib omaloodud indekseerimisel kasutada juba olemasolevat massiivi või muud andmekogumit. Ning indekseerimise kaudu saab lisada selle elementide kasutamisele mõne piirangu või ümberarvutusfunktsiooni. Siinses näites ehitati indekseerimise abil kest ümber paisktabelile - paaride kogumile, kus igas paaris on võti ja väärtus. Võtmeks on kuupäev, väärtuseks asukoht, kus vastaval päeval ansambel esineb. Andmete küsimisel vastatakse veel vaba päeva kohta küsimisel "Vaba", kinnipandud päeva puhul teatatakse, kus vastaval päeval esinemine on. Nimeruumis System
väärtus returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{ public int this[int nr]{ get{return nr*nr;} } } class Test{ public static void Main(string[] arg){ Ruuduarvutus r=new Ruuduarvutus(); Console.WriteLine(r[3]); } } } /* C:Projectsomanaited>Indekseering1 9 */ Vahendus Mõnelgi korral võib omaloodud indekseerimisel kasutada juba olemasolevat massiivi või muud andmekogumit. Ning indekseerimise kaudu saab lisada selle elementide kasutamisele mõne piirangu või ümberarvutusfunktsiooni. Siinses näites ehitati indekseerimise abil kest ümber paisktabelile - paaride kogumile, kus igas paaris on võti ja väärtus. Võtmeks on kuupäev, väärtuseks asukoht, kus vastaval päeval ansambel esineb. Andmete küsimisel vastatakse veel vaba päeva kohta küsimisel "Vaba", kinnipandud päeva puhul teatatakse, kus vastaval päeval esinemine on. Nimeruumis System
58. Display kas kontrolli positsioonil reserveeritakse veateate jaoks ruum või mitte 59. ControlToValidate kontroll, mida validaatoriga valideerida 60. ErrorMessage täispikk veateade. Näidatakse juhul kui kontroll ebaõnnestub 61. SetFocusOnError kas vea puhul muudetakse vea põhjustanud kontroll aktiivseks 62. Text lühike veakirjeldus. Näidatakse juhul kui kontroll ebaõnnestub 63. ValidationGrupp juhul kui samal lehel on mitu iseseisvat andmekogumit on võimalik ka kontrollid jagada gruppidesse ning kontrollida iga gruppi eraldi. RequiredFieldValidator Kontrollib, et väli oleks täidetud. RangeValidator Tunneb erinevaid andmetüüpe ning kontrollib, et sisestatud väärtus oleks etteantud vahemikus. RegularExpressionValida Kontrollib sisestuse sobivust regulaaravalisega tor CompareValidator Võrdleb sisestust teise kontrolli sisuga. Kasulik nt paroolivahetuse
returni abil tagasi anda. using System; namespace Indekseering1{ class Ruuduarvutus{ public int this[int nr]{ get{return nr*nr;} } } class Test{ public static void Main(string[] arg){ Ruuduarvutus r=new Ruuduarvutus(); Console.WriteLine(r[3]); } } } /* C:Projectsomanaited>Indekseering1 9 */ Vahendus Mõnelgi korral võib omaloodud indekseerimisel kasutada juba olemasolevat massiivi või muud andmekogumit. Ning indekseerimise kaudu saab lisada selle elementide kasutamisele mõne piirangu või ümberarvutusfunktsiooni. Siinses näites ehitati indekseerimise abil kest ümber paisktabelile - paaride kogumile, kus igas paaris on võti ja väärtus. Võtmeks on kuupäev, väärtuseks asukoht, kus vastaval päeval ansambel esineb. Andmete küsimisel vastatakse veel vaba päeva kohta küsimisel "Vaba", kinnipandud päeva puhul teatatakse, kus vastaval päeval esinemine on. Nimeruumis System
annaabi.ee 
