Ülevaate piisavus 3 uuritavast teemast on antud põhjendatud hulga allikate toel rahuldav ülevaade, mis on üldjoontes kooskõlas töö pealkirja ja uurimusliku osaga. Uurimuse teoreetilisest osast ei suutnud välja lugeda, miks mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku põhjendus - 3 andmekogumismeetod vastab uurimistöö eesmärgile, kuid pole põhjendatud, miks just selline meetod. Valimi vastavud eesmärkidele 2 valim vastab üldjoontes uurimistöö eesmärkidele ja hüpoteesile. Pole põhjendatud, mille põhjal valiti valim. Andmeanalüüsi vastavus uurimisküsimustele/hüpoteesidele, andmeanalüüsi teostus 3 kasutatud andmeanalüüsi meetodid sobivad üldjoontes
Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim?
1.1 Uuringu protsess Üldjoontes peaks uuringuprotsess algama uuringuülesande võimalikult selgest sõnastamisest ning viima konkreetsete järelduste, otsuste ja tegevusteni. Selle juures on olulised etapid: uuringuülesande sõnastamine - millistele küsimustele on uuringuga tarvis vastata? millised on kasutajate ootused ja prioriteedid? uuringu planeerimine ja sellega seotud valikud - sihtrühma määratlemine, metoodika ja uuringulahenduse valik, andmekogumismeetodi valik, professionaalse uuringupartneri valik uuringu praktiline ettevalmistamine ja läbiviimine - ankeedi väljatöötamine ja kooskõlastamine, töötajate andmebaaside korrastamine, töötajate kaasamine tulemuste töötlemine ja analüüs - tehniline andmetöötlus, statistilised näitajad ja analüüsimeetodid, uuringuteabe ja muu info ristanalüüs, tulemuste esitamine järelduste formuleerimine ja tegevuskavade koostamine
selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku tõsiselt ning kirjutasid vastusteks asju, mida ei saa uurimistöös kasutada, sest need polnud teemakohased. Veel tooksin välja selle, et sellise andmekogumismeetodiga on tihti raske kokku saada piisav arv vastuseid, kuna õpilased võivad olla haiged sel päeval, kui küsitlus koolis läbi viiakse, kuid mul ei tulnud sellega õnneks probleeme. 6
avalikkus/privaatsus, tegutsejate asetus, sisekujundus, värvid, lõhnad, teatised ja märgid; · Interaktsioon ja tegevused mida, kuidas, millistel eesmärkidel tehakse; suhete olemus (näiteks formaalsus; agentsus, aktiivsus/passiivsus), keelekasutus, emotsioonid, võimu- ja kontrollisuhted, kehakeel; · Indiviidid kes osalevad situatsioonis (ja kes on puudu); milline on sugu, vanus, tööalane staatus, ka riietus, välimus. INTERVJUEERIMINE Intervjuu kui andmekogumismeetodi eesmärk on mõista uuritavat uurimisosalise seisukohast. Intervjuustrateegia valik: · Struktureerimata intervjuu Uurija lähtub võtmeteemadest või terminitest ja moodustab küsimused kohapeal. Kasutusel nt biograafilise või narratiivse lähenemise puhul. · Pool-struktureeritud intervjuu Teemablokid ja näidisküsimused on ettevalmistatud, kuid uurijal on rohkesti paindlikkust valimaks, kas, millal ja millises sõnastuses küsimusi esitada. Kõige tavapärasem.
2. Tuleb garanteerida anonüümsus 3. Uurimise sildi all ei tohi teha müügitööd 4. Ei tohi avaldada saadud infot uuringuvälisteks eesmärkideks 5. Ei tohi kahjustada turundusuuringute kui tegevuse mainet · Turundusuuringu protsess 1. Uuringuprobleemi määratlemine eesmärk tuleb sõnastada kitsalt ja täpselt. Sest see on kõige alus 2. Uuringu eesmärgipüstitus mida ja miks soovitakse avastada 3. Teabeallikate määratlemine kas teisesed või esmased allikad 4. Andmekogumismeetodi valik kuidas vajaminevaid andmeid koguda ning luua selleks vajalikud vahendid 5. Valimi määramine keda ja millal uuritakse 6. Andmete kogumine 7. Andmetöötlus ja analüüs 8. Tulemuste tõlgendamine ja esitamine · Kvantitatiivuuringud · Küsitluse koostamise etapid: 1. Infovajaduse täpsustamine millist infot täpselt vaja on? Millisele sihtgrupile ankeet on ette nähtud? Millist kommunikatsiooni kasutatakse 2. Küsimuste sisu määratlemine 3
Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Lavastajate valimi moodustasid kolm lavastajat, kes selgusid publiku ankeetide analüüsi tulemusena. Intervjueeritud lavastajate etendusi mainiti publiku ankeetküsitluses kõige rohkem. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Väljajäetud osad on tähistatud märkega /.../. Mitme andmekogumismeetodi kasutamine lähtudes erinevate inimeste vaatepunktist, võimaldas anda täpsema ning ülevaatlikuma pildi põhiprobleemist ning suurendada uurimuse usaldusväärsust. Patton on kvalitatiivse meetodi kasutamist kirjeldades väitnud, et kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodiga andmete saamise eesmärgid on erinevad ja samas ka üksteist täiendavad. Kui standardiseeritud meetoditega luuakse mitmesuguseid kokkuvõtteid
10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) Uurimisstrateegiat Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas:
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist – Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke – Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) – Uurimisstrateegiat – Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: – Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku • Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas: – St
täpselt kirja panna, et vältida arusaamatusi uuringu läbiviija ja tellija vahel.peaks endas hõlmama: Probleem või võimalus, mida uuritakse; Milliseid alternatiivseid otsuseid tuleks kaaluda; Kes on uuringutulemuste kasutajad 2. Uuringu eesmärgi(te) püstitus - paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või esmaseid andmeid või neid mõlemaid. 4. Andmekogumismeetodi valik Selles etapis selgitatakse, missugust andmekogumismeetodit kasutada esmaste andmete kogumiseks ja vastavalt sellele töötatakse välja andmekogumise instrument küsitlusankeet (kvantitatiivuuringu puhul) või intervjuu küsimustik (kvalitatiivuuringu puhul). Teiseste andmeallikate kasutamise puhul määratakse selles etapis kindlaks, milliseid andmeallikaid kasutada ja kui detailseks informatsiooni kogumisega minna. 5
annaabi.ee 
