alarmid ning PLIP alarmid.Kaasaaegsel autol võib olla üle 100 elektroonilise juhtmooduli. Neist suurim on reeglina mootori juhtmoodul, teisi kasutatakse käikude, turvapatjade, ABS'ide, püsikiirushoidjate, audiosüsteemide, akende vms tarbeks. CAN-bus töötati välja 1983ndal aastal Intel'i ja Robert Bosch'i korporatsioonide poolt eesmärgiga lihtsustada autode erinevate osade omavahelist "suhtlemist". PLIP alarmid saavad tööks vajalikud impulsid analoogsignaalide abil (enamasti kasutatakse selleks keskluku või ohutulede signaale). Kesklukusüsteemi eesmärk on muuta auto uste avamine kiiremaks ja mugavamaks. Tänapäeva autod kasutavad uste avamiseks kahte erinevat lahendust: * elektromehhaanilist süsteemi * pneumaatilist ehk suruõhu jõul toimivat süsteemi Mõlemat lahendust juhib keskblokk. Elektromehhaanilisel ehk tavalisel süsteemil on mõningane eelis pneumaatilise ees.Pneumaatiline süsteem nõuab hermeetiliste torukeste
· Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine: · Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed · · ·
Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või
1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5
valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest. Moduleerimine-Raadiolainete levikut kindlustavad korge sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+)
vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal- diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas
sagedusega lained, neid edastavad aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t)
terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11 konnektoriabil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet. Terminaldapterit nimetatakse sageli ISDN-modemiks, sest see võib toetada ka analoogtelefoni või faksiaparaati, kuid tehniliselt võttes terminaladapter ei ole modem. Nimelt ei toimu siin analoogsignaalide muundamist digitaalseks ja vastupidi, vaid tegeletakse ainult täisdigitaalühendusega. Väline terminaladapter ühendatakse arvuti jadapordiga ning sisemine terminaladapter torgatakse laienduspilusse. Mõned terminaladapterid ühendatakse suurema andmekiiruse saavutamiseks ka paralleelpordiga. Terminaladapter võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist.
terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11 konnektori abil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet. Terminaldapterit nimetatakse sageli ISDN-modemiks, sest see võib toetada ka analoogtelefoni või faksiaparaati, kuid tehniliselt võttes terminaladapter ei ole modem. Nimelt ei toimu siin analoogsignaalide muundamist digitaalseks ja vastupidi, vaid tegeletakse ainult täisdigitaalühendusega. Väline terminaladapter ühendatakse arvuti jadapordiga ning sisemine terminaladapter torgatakse laienduspilusse. Mõned terminaladapterid ühendatakse suurema andmekiiruse saavutamiseks ka paralleelpordiga. Terminaladapter võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist
süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele
sidestatud kiirgurist (kiirgusallikast) ja fotovastuvõtjast. Kiirguriks on enamasti valgusdiood, fotovastuvõtjaks kas fototakisti, fotodiood, fototransistor või fototüristor. Optroneid kasutatakse signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega elektroonikaseadmetes, elektriahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ning ka anduritena (peegeloptronid). Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes kasutatakse tüüritavate kontaktide sisse- ja väljalülitamiseks magnetvälja, siis optronites on selleks elektromagnetlaine, täpsemalt optiline kiirgus.
Kaalumismuundur · signaali võrreldakse üle komparaatori seatud bittide poolt analoogsignaaliga · algseisus on kõik bitid nullid · MSB seatakse 0-i - vanim bitt - kannab alati poole tugipingest · noorima biti järgi on seatud D0 · probleemiks o bittide seadmine nõuab pikka muundamisaega o ta on tundlik impulsshäirete suhtes · kiiremate analoogsignaalide muundamiseks vajab lisaks hoidelülitust · suurem pinge rikub kaalumise ära · muundamisaeg on 1 - 50 s · lahutus on 8 - 12 bitti Rööpmuundur · tugipinge jagatakse üksikuteks osadeks, igale osale vastab 1 kvant e. moodustub kvantide võrra kasvav · on kõige kiirem muundi · muundamine toimub ilma bitte järjestikku seadmata · näiteks videokaardid arvutis · lahutuvusvõime on 4 - 12 bitti, tavaliselt 8 bitti
süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada. 1.1
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) – erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Kasutatakse nt analoogsignaalide puhul. Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) – igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Kasutatakse nt digitaalsignaalide puhul. o Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) – on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali
näiteks temperatuur. Digitaalsete andmete näiteks on tekst, mida ei saa hoida arvutis ilusti, selleks on välja mõeldud ascii kood, igale tähele vastab mingi number. Samuti ka reavahed, tabid ja kirjavahemärgid on oma koodiga. Signaalid: andmed levivad elektriliste signaalidena mööda õhku, vaskjuhet või muud juhti. Digitaalsignaalid on pinge “pulsid” ehk muutused( tõlkige ise, “voltage pulses”) Ülekanne(transmission): analoogsignaalide puhul ei huvita nende sisu kedagi, tähtis on signaali end ülekanne. Pika maa läbimisel väheneb signaali tugevus ja seda on vaja võimendada, kuna võimendid võimendavad ka müra siis liiga suure võimendusega võib signaal muutuda arusaamatuks. Digitaalsignaalide ülekandel on vaja ülekanda andmeid, kui on kasutusel võimendi siis see võtab signaali vastu, loeb sealt seest välja üle kantavad nullid
annaabi.ee 
