protsentides lõppväärtusest, 1.17 Mis on reguleerimise aeg? Reguleerimisaeg tr on määratud kokkuleppeliselt valitud kõrvalekaldega lõppväärtusest (tavaliselt =0,05) ja on aeg, kui hüppekaja siseneb poolt määratud koridori ja enam sealt ei välju. 1.18 Mis on ülereguleerimise aeg? Maksimaalse ülereguleerimise aeg tm on ajahetk, mil hüppekaja omab maksimaalväärtust. 1.19 Mida teeb juhtimissüteemis DAM (digitaal-analoogmuundur)? digitaal-analoogmuundur (DAM), mis muudab juhtimisseadme diskreetaja väljundsignaali u(k) täituri pidevaja sisendsignaaliks u(t) 1.20 Mida teeb juhtimissüteemis ADM (analoog-digitaalmuundur)? (ADM), mis muudab anduri pidevaja väljund-signaali y(t) juhtimisseadme diskreetaja sisendsignaaliks y(k) 2. Nihketajurid 2.1 Mis on potentsiomeetertajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.2 Mida mõõdetakse tensotajuriga?
kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu,
ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele.
monitorile ekraanipildi muutmiseks. Graafikakaart võib olla emaplaadile integreeritud, PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning digitaal-analoogmuundur. Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab" arvutile uut riistavara (konkreetsel juhul monitori ja graafikakaarti). Kiirendi - tekitab operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel mällu pildi, mis edasi saadetakse ekraanile. Algselt tegelesid graafikakaardid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas
ajani, mil ilmus Philipsi poolt välja töötatud kompaktplaat, salvestatigi heli analoogkandjaile, olgu nendeks siis fonograafirullid, grammofoniplaat või magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on arvutites sarnaselt kompaktplaatidega võimalik heli hoida vaid digitaalsel kujul. Seetõttu on kõikidel helimoodulitel sõltumata nende hinnast olemas digitaal- analoogmuundur (DAC), mis teisendab arvuti poolt talle saadetava digitaalheli väljundis kuuldavaks analoogsignaaliks, mis juhitakse kas otse kuulaja kõrvaklappidesse, kõlarisse või välisesse helitehnikasse, kus temaga saab ette võtta kõike, mida tehnika ja kasutaja fantaasia lubavad. Enamasti on kaartidel peal ka analoog-digitaalmuundur (ADC), mis vastupidiselt eelmisele, välisest heliallikast (mikrofonist, helitehnikast) signaali arvutisse salvestaks. Võrdlus: Helikaardid ei ole loodud võrdseteks
See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi - lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest
mälud, mida kasutatakse andmekogude püsivaks salvestamiseks. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Adaloog info, ADC,DAC ja helikaart. ADC ehk Analog to Digital Conversion ehk analoog- digitaalmuundur on andmeid analoogesitlusest( nt temperatuur, rõhk ja kiirendus) digitaalesitlusse muunduv elektroonikaskeem. DAC ehk Digital to Analog Conversion ehk digitaal-analoogmuundur. Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesanne on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helikaart võib olla nii emaplaadil integreeritud kui ka eraldi lisakaardina. Helikaardil on vähemalt 1 väljundi pesa ja tihti on ka sisendi pesa (mikrofoni pesa). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised
elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub. 3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge
Olemas kas: emaplaadile integreeritult (on board) lisakaartidena Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Videokaart koosneb GPU - kuvaprotsessor (video processor, video chipset, accelerator) Pildimälu (frame buffer) Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC Videokaardid parameetrid GPU taktsagedus Kiibistik Mälu tüüp Mälu suurus Liides Väljund pordid Videokaardi mälud Vanemad DRAM EDO DRAM VRAM WRAM SDRAM MDRAM Uuemad SGRAM DDR DDR-II GDDR3 Ühendusliidesed Vanemad ISA EISA MCA VLB Uuemad PCI AGP PCI-E Integreeritud videokaartide plussid Ise ei pea ostma, kuna emaplaadil olemas (2 in 1) Võtab vähem ruumi Odavam Siinid jäävad vabaks Väike soojuse eraldus Integreeritud videokaartide miinused
võimalikud väärtused, piiratud). Analoog vs digitaalinfo: *Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on väljastada (ja vastu võtta) helisignaale, järgides arvutiprogrammi juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekistatase õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Moodsad helikaardid on ühendatud emaplaadi PCI siiniga. Helikaardi tähtsamad koostisosad: a). Igal kaardil peab olema digitaal-analoogmuundur(DAC), mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Tekkinud analoogsignaal saadetakse seejärel näiteks kõrvaklappidesse või helivõimendisse. b). Sageli kuulub helikaardi kosseisu ka analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant (mõõtmise sagedus näiteks 44,1KHz, nagu loengus mainitud) analoog-helisignaalist hetkeväärtusi (sampling)
Kui alumise sisendi pinge väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi pinge väärtus siis võrdlusskeemi väljund on 1. Vastupidises olukorras on võrdlusskeemi väljund 0. Sisse tuleb konstante pinge, mida kasutatakse võrdluses etalonina. Pinge jagatakse takistite vahel. Pinged on proportsionaalsed takistite takistuse suurusega. Kui meil on tegemist lineerselt kasvava pingega, siis on kõik koodimuunduri sisendid 0d. E Digitaal-Analoogmuundur (DAC) muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või muuks füüsiliseks suuruseks. Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik vastus. Registri väljundis on lülitid, mis kommuteerivad analoogsummaatori sisendisse vastava pinge, kui järgu väärtus on 1. Kui aga vastava järgu väärtus on 0, siis vastav pinge analoogsummaatori sisendisse ei lähe
arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4. Pooljuhtmälud
Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu
annaabi.ee 
