6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin)
·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid:
· Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8). · Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisse kuulub süsiniku, vesiniku ja hapniku kõrval lämmastik.
atsetoatsetüül-CoA, OAA, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat). Ala muundub Pyr-iks, Glu muundub AKG-iks, Asp muundub OAA-diks aminohapete lõhustumisel ning aminohapete sünteesil toimub vastane muundumine. Aminohapete süsinikskeletti kasutab glükoosi, ketokehade ja rasvhapete süntees. Saab eristada glükogeenseid aminohappeid, mis katabolismi käigus võivad anda Pyr või TKT vaheühendid (AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA) . Glükoketogeensed aminohaped katabolismi käigus võivad anda Glc sünteesi substraate (Pyr, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA), kui ka ketokehade ja rasvhapete eelühendeid (atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA). Ketogeenseid aminohappeid annavad atsetüül-CoA või atsetoatsetüül-CoA, kasutatavad ketokehade ja rasvhapete sünteesiks. Ketogeenseid aminohappeid manustatakse hüperglükeemia ravil. Hargnenud ahelaga aminohapped Hargnenud ahelaga aminohapete (Val, Ile, Leu) katabolism erineb teiste aminohapete omast.
toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollane). 1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid). Suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. 2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi
põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga. Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Esimene osa: Valkude reaktsioonid. Töö teoreetilised alused: Valgud polüpeptiidid, milles aminohaped on seotud amiidsidemete abil. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid: 1) Primaarne 2) sekundaarne 3) tertsiaarne 4) kvaternaarne Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: - Värvusreaktsioonid - Väljasadestamine - Väljasoolastamine Kvalitatiivsed reaktsioonid: - Universaalsed on omased kõikidele valkudele
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
Biokeemia edasijõudnuile MLK 7024 küsimused 1. Kirjutage aminohappe üldine valem. Kuidas klassifitseeritakse aminohappeid? COO- H3N – C – H R Aminohaped Proteinogeensed (valkude ehitusüksused; 20 inimorganismis) Aproteinogeensed (Rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises) Polaarsusel ja laengul (Rgr) Teisiti Apolaarne R-grupp Happelised/aluselised/neutraalsed
(Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25) 4 1.1. Etaanhape Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet. Oma olemuselt ei ole see hape mürgine ja on tuntud igapäevaelus. Etaanhape on terava lõhnaga ning läbipaistev vedelik. Ta lahustub hästi vees ning on kõrge konsentratsiooni juures söövitav
segu ja pärast lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin. Töö tulemus Pärast kontrentreeritus lämmastikhappet lisamist, katseklaasis tekkis valge sade, mis tähendab, et happe toimel valk denatureeris. Segu sooendamisel sade värvus muutus helekollaseks, mis näitab, et toimus aromaatse tuuma nitreerumine. Pärast leelist lisamist sade värv muutuks intensiivsemaks, ehk oranziks. Reaktsiooni käigu tõestasime, et munavalgus on olemas aromaatset tuuma sisaldavad aminohaped. 1.1.3 Millioni reaktsioon Reaktsiooni labiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhobe(II)nitraadi lahust lammastikhappes vahese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hudroksuulruhma sisaldavad uhendid, valkude puhul turosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus voi denatureerunud valgu sade varvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik
aggregaadid tsütotoksilised ja kahjustavad kognitiivset funktsiooni.7 Parkinsoniga frontotemporaal dementsia puhul on leitud rohkem kui 30 tau mutatsiooni 17. kromosoomis. Alzheimeri tõve korral aga ei esine tau mutatsiooone ning neuronite kaotuse ulatus ei ole propotsioonis neurofibrillarsete tängude arvuga. Samas kognitiivsete võimete testimisel esinev tulemuste langus korreleerub fosforüülitud ja üldise tau hulga suurenemisega liikvoris.7 Seetõttu on ka fosfotau aminohaped T181, T231 ning täielik tau kontsentratsioon liikvoris olulisteks biomarkeriks algava Alzheimeri prognoosimiseks patsientidel, kellel on kerge kognitiivne kahjustus. Amüloid ja Tauhüpotees Eksperimentaalsed tõendid viitavad sellele, et A akumulatsioon eelneb ning viib tau aggregatsioonini.7 Samuti on leitud, et hiirtel kellel on alzheimeri tõvega sarnane haigus, on vaja endogeenset tau-d A poolt indutseeritud kultuuris kasvatatud neuronite
valgust läheb organismis kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal). Seedetraktis lõhustatakse valgud polü-ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad
kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal). Seedetraktis lõhustatakse valgud polü-ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks,mis peensooles imenduvad verre.Veri kannab aminohapped maksa, kust nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümberehitatakse ja kehaomasteks muudetakse.Maksas ümbertöötatud aminohaped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut
Füüsikalised tegurid on päikse otsekiirgus (suurendab temperatuuri kuni 5o ) ning veeauru adsorbtsioonisoojus. Biokeemilised protsessid - orgaanilise aine oksüdeerumine. Keemilised protsessid -peetakse soojuse eraldumise põhiallikaks (süsivesikute ja aminohapete vahelised reaktsioonid). Süsivesikute kogus väheneb lagunemisastme suurenedes. Ka lagunemisastme suurenedes isekuumenemise oht väheneb. 23. Keemiliste omaduste muutus. Temperatuuri tõusuga vähenevad aminohaped ja süsivesikud ning suureneb orgaanilise aine kadu (joonis 104). Turvas võib märguda sademetest, õhu niiskusest ja kapilaartõusust. Märgub pealmine kiht. Sademetest 40...60% võib sattuda auna külgedele, kuni 20% võib sisse imbuda kuni 25..30 cm sügavuseJoonis. Turbaauna niiskuse muutumine a-pärast aunatamist, b-pärast isekuumenemist 6 le (auna alumises osas rabas kuni 1 m sügavuseni). Märgunud kihis niiskus 78...82%. Ebatasase nõlva korral kaod alusturba aunades kuni 32%.
annaabi.ee 
