mõjud. Tema skulptuurid on alati ühenduses neid ümbritseva ruumiga. Bernini teosed on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust. Nende mõju on rajatud pidulikudele, järskudele ja kontrastsetele liigutustele, neis valitsevad taltsutamatu kirg ja haarav ekstaas. · Bernini meistritoeseks loetakse väljakut Peetri kiriku ees. Ta kasutas osavaid perspektiivivõtteid, mille tõttu tundub fassaad kõrgemana ja väljak avaramana. Ovaalväljak mõjub amfiteatrina ja eesmärk on suunata vaataja pilk rõdule. · Analoogilisi perspektiivivõtteid kasutas ta ka Vatikani lossi Kuningatrepi ehitamisel: ülespoole kerkides trepp aheneb ja mõjub seetõttu sügavamana (nn. teatriperspektiiv). Kuninglik trepp ,,Scala Regia" ühendab kirikut paavsti eluruumidega. 1633. aastal valmis veel kuulus teos pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all.
Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid -- ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse
Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeene). Esialgu esinesid näitlejad ja koor orkestral, mille ümber seisid vaatajad. Hiljem rajati istmed amfiteatrina mäenõlvakule, kuhu mahtus tuhandeid inimesi (Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta). Lavaeesriiet ei tuntud. Kasutati aga teatrimasinaid — ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse
sealt palju üle. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Kutselised näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Orjapidajad suhtusid teatrisse kui tühisesse ajaviitesse õige põlglikult. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati Roomas 55. Aastal e.m.a. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet, kus pealtvaatajad istusid amfiteatrina asetatud pinkidel. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske, mistõttu vaatajad said hästi jälgida näitlejate miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See oli meelepärane keisritele, kes püüdsid
Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. · 4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli kolme näitleja päralt. 425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Karakterid Äärmiselt tähtis koht oli karakteritel, see tähendab näitlejatel kes toetusid tugevalt kultuurilistele tüüpidele või nimedele, ka kasutasid nad eelnevast tuletatult kõnemaneeri ja karakteristikat. Oma peaosades kasutavad nad kirjanduse arhetüüpidest tuletatut, kuid mis on tihti peale kitsamalt defineeritud. Nad on tähtsateks komponentideks fiktsiooniliste zanrite tekkimisel, luues
ning teatriinventari hoiukoht.
4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli
kolme näitleja päralt.
425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis
sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid
tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele. Teater mahutas 17 000 vaatajat.
EPHESOSE TEATER TÜRGIS, mis mahutas 24 000 pealtvaatajat.
TAORMINA TEATER SITSIILIAS - ehitamist alustasid kreeklased 3.saj eKr, lõpetasid roomlased.
SÜRAKUUSA TEATER
tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur. Juurdeehitusena lisati kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa.2 Anatoomikumi kasutati kuni 1999. aastani, mil hoone jäi liiga kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005
piiskop ise. Ülejäänud Toomemäest, kus olid toomkirik ja toomhärrade majad, eraldas seda mägedevahelises looduslikus vagumuses, sillaga vallikraav, mille kohal on 1760.1770. aastatel rajatud Püssirohukelder. Vana Anatoomikum See kuulub Tartu Ülikoolile. Ehitati arstiteaduskonna õppehooneks. See on klassitsistlik hoone. Ja see on ehitatud ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi aastatel 18031805. Hoone peakorrusel asus amfiteatrina ehitatud ringauditoorium. Auditooriumi seintel olid Karl August Senffi grisaille-maalingud. Anatoomikumi kompleksi kuulusid ka luukamber ja surnukuur. Selles hoones on töötanud Karl Friedrich Burdach, Carl Wilhelm von Kupffer, August Rauber, Friedrich Bidder, jt. Õppetööd ei toimunud Vanas Anatoomikumis enam aastast 1999. Nüüd toimuvad need ülikoolile kuuluvale Biomeedikumi hones. alates Aastal 2014 valmis Vana Anatoomikumi ühes tiivas Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus. Selles
- 9. - 13. a. pKr. ). Põhiplaanilt ruudukujulist altarit kaunistasid seest ja väljast marmorreljeefid. Ehituskunsti kuldajaks Roomas olid 1. - 2.saj., mil keisritroon kuulus Flaviuste suguvõsale. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai Rooma linna ülesehitamine peale Nero - aegset suurt tulekahju 64. a. ( 5. aastal asuti ehitama antiikaja suurimat etendusehitist - Colosseumi ( 65. - 80. a. ), mille mõõtmed on 156 188 m, fassaadi kõrgus 48,5 meetrit. Vaatajate istmeread tõusid amfiteatrina 5 486 m. suuruse ellipsikujulise areoni äärest. Colosseumi kandvad püloonid ja välisseinad on ehitatud travertiinist, siseseinad tufist, ülemise korruse umbseinad aga tellistest. Hoone välisseinad on jaotatud 80. sissepääsukaareks, alumisel korrusel dooria, ülemisel joonia ja korintose poolsammastega. Sissepääsukaared tähistasid ka amfiteatri 80. sektsiooni, mis olid ühendatud ahenevate treppidega nii, et inimeste liikumist oli võimalik kiiresti hajutada
religioossed vennaskonnad ehitama spetsiaalseid kohti, kus etendada näidendeid. Juba 1580. aastatel oli kogu hispaania täidetud siseõue rajatud näitelavade võrgustikuga. Talvised etendused algasid correaalides kell 14, kevadel 15, suvel 16, pärast siestat. 1580 aastate keskel oli näidendeid õigus mängida 4 korda nädalas, hiljem 5 korda nädalas, kõigil päevadel va laupäeval. Lava ees võisid olla ka istekohad los taburetes, mida oli umbes 300. Patio külgedele oli paigutatud amfiteatrina tõusvad istmeread, mida võis olla max 7 rida. Nende kohal olid loozid väga tähtsale publikule, need loozid olid eest võrega kaetud, see andis privaatsuse, olid väga kallid kohad. Järgmiseks olid lahtised rõdud, istmetega varustatud loozid, mida nimetati pööninguteks les panes. Kõige ülemine rõdu tertrulia pikad pingid, mis mahutasid kõik ligi 100 inimest. Osa, mis jäi lava vastaskülge: arohheeriad, sellised loozid, kus sai osta populaarset jooki aloho
Eestlasele meeldib rohkem privaatsus ning seetõttu eelistatakse väiksemaid saale. Selleks võiks suure saali jagada lükandseintega väiksemateks osadeks. Kui restoranil on eesmärk ka klientide meelt lahutada, tuleb osa saalist eraldada parkettkattega tantsupõrandaks ja orkestri lavaks. Varietee või suuremahuliste ajaviiteprogrammide jaoks peab see osa saalist olema piisavalt suur. Lauad tuleb paigutada nii, et programm oleks kõigile nähtav. Vajaduse korral kujundatakse saal amfiteatrina, kaugemal olevate laudade all tõstetakse põrand siis kõrgemale. Klientidele mulje avaldamiseks on väga oluline teenindussaali sisekujundus. Kogu sisustus peab moodustama kauni ja maitseka terviku ning olema mugav. Kliendi enesetundele mõjub üldine värvigamma, valgustus ja sisustuse disain. Värvi valik mõjutab inimese emotsioone, näiteks roheline, sinine ja hall rahustavad ning jätavad avaruse ja värskuse mulje; punased, oranzid ja lillad toonid aga ärritavad. Värvuse
annaabi.ee 
