maailmavaate põhiseisukohtadega ning sellega, mis on hea ning kasulik tervele Eesti ühiskonnale. * Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise. 9.Nov. läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. «Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades
ajaks ametisse määramine. Ka palga osas võimaldab seadus prokuröridele suurema erinevuse sätestades, et prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnda piirkonda ametisse nimetatavatele või üleviidavatele prokuröridele või seal piirkonnas töötavatele prokuröridele. Samas kui kohtunike ametipalga määramine toimub üheselt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse alusel. Kindlasti on vähemsõltuvam riigist ja rohkem sõltuvam oma klientidest advokatuur selle koosseisu kuuluvate advokaatide näol. AdvS § 2 sätestab, et Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuur on küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid tema koosseisu
mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja
Miks oluline personalitöö korraldamise aspektist? Jah, ATS § 64: ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral. Oluline selle jaoks, et sellise vajaduse tekkel oleks ametnikule säilitatud keskmine palk. 9. Kas avaliku teenistuse õiguses on veel seadusi, mis teatud ametnike palgaõiguseid reguleerib? Jah. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. 10. ATS sätestab, et avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ametnikule palka ei maksta (kui seadus ei sätesta teisiti). Millistel juhtudel siis palka maksma ei pea? ATS § 83: Avaliku võimu teostamise õigus peatub: 1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad; 2) puhkuse ajaks;
teenistussuhet. – Eri võimuharude vahelise tasakaalu hoidmiseks peab prokuröride palgasüsteem olema proportsio- naalne võrreldes kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnikega. Prokuröride töötasu peab olema konkurentsivõimeline tippjuristide tööjõuturul. Kahjuks Eesti prokuröride palgasüsteem nendele tingimustele täiel määral ei vasta. Esiteks puuduvad sea- duse tasandil prokuröride ametipalkade määramise põhimõtted, nende kehtestamine on täna edasi dele- geeritud valitsusele (ProkS § 22 lg 3). Teiseks võrdsustab jõustuv kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsioon riigi peaprokuröri palga tavakohtuniku palgaga esimeses kohtuastmes. Nimelt jõustub praeguse seisuga 1. jaanuaril 2012 ProkS § 22 lõige 32, mille järgi riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi
• Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. VV liikme õiguslik seisund - Vabariigi Valitsuse liikmel on ette nähtud põhiseadusest tulenevalt rida spetsiifilisi õigusi. Nii kehtib ka ministri suhtes immuniteedi põhimõte, samuti ametite ühildamatus. Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega. 9.6. Täidesaatva võimu ülesehitus Kõrgeim täidesaatev võim on VV. Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. 9.7
nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised PS § 147 KS 10.ptk Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Ametipalk Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus. Lisatasud, kohtunikupension, penisonieas ja 15 a staazi - 75% ametipalgast; kohtuniku vanaduspension kui 30 a staazi; suureneb pidevalt. Kohtuniku puhkus alates 1.04.2013 35 päeva. (Hetkel I ja II 49, RK 56 p) 9.6. Järelevalve kohtute ja kohtunike tegevuse üle Kohtu esimees -Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle. Esimese astme kohtu
3.24 Saadikute võrdsuse põhimõte •Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1) 3.25 Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised •Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) •Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.teisiti. Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
tehtavaid väljamakseid; 4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks; 41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid; 6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;
annaabi.ee 
