võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
· Muuta riigivalitsemine võimalikult effektiivseks. · Maksta Preisimaale kätte kibeda kaoutuse eest. PÄRILUSSÕDA · Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740 1748 ). · Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetust ning seetõttu oli t avõimeline oma riigi eest ka sõdima. EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE · Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisparaati. · Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. MARIA THERESIA PEREKOND · Maria Theresia sünnitas kahekümne aasta jooksul kuusteist last · Kolmteist neist kasvasid suureks ülejäänud kolm surid ära TÄNAN KUULAMAST ( ° °)
Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga
Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Maria Theresia perekonnaga. M A R I A T H E R E S I A TA A L E R Maria Theresia taaler on suur hõbedast kaubandusmünt, mida
seadusandlik võim, 2.täidesaatev võim, 3.kohtuvõim lahususe põhimõte Kuulsamad lossid Prantsumaa:Versailles, Louvre (Pariisis), Saksamaa:Sanssouci (Potsdam/Berliin) Venemaa.Talvepalee( ehk Ermitaaz Peterburis) Austria:Schönbrunn (Viin) Eesti:Kadrioru loss Põhjasõjas osalenud riigid Venemaa,Rootsi,Saksi-Poola,Taani Balti erikorra iseloomulikud 1.ametikeeleks saksa keel, 2.luteri usk, 3.tollipiir jooned (18.-19.saj.) Venemaaga, 4.säilisid endised saksa seadused Pärast Viini kongressi 1.legitiimsus (vanad valitsejad tagasi) valitsenud reaktsiooni 2.tasakaal (ükski riik ei tohi muutuda liiga tugevaks) põhimõtted (Metternichi 3.julgeolek (eraldada Prantsusmaa teistest vaheriikidega süsteem) (nt.Madalmaade kuningriik,et ,,pahad" ideed ei leviks) Arvestustöö tuleb: 8b-24.5. 8a-25.5
· 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades. · Hariduselu ümerkorraldamine -> Al. neljandast klassist õppetöö vene k. -> koolis suhtlemine vene k. · 1888.a. Aleksandri kooli avamine vene keelsena. · TÜ -> Muudeti Jurjevi Ülikooliks. -> Al.1893.a vene k.
Taani Kuningriigis elab 5,2 miljonit elanikku, lisaks Fääri saartel 47 000 ja Gröönimaal 55 000 inimest. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. 85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Riigikeel on taani keel, ent ärikeelena on peaaegu kõikjal võimalik kasutada ka inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas suheldakse ka saksa keeles, Fääri saartel on ametikeeleks ka fääri keel ning Gröönimaal eskimo keele inuttuti murre. Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias. Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg. Taani rahvastiku püramiid
Peale Jakobsoni surma 1882. hakkas rahvuslik liikumine allakäima, sest suuri juhte enam polnud (Hurt Peterburgi) 1880. algas venestusaeg, mis levis ka Eestisse. Alexander II suri, Alexander III. Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis kinnitamata Balti-Saksa aadlike privileegid. Eesti-Saksa ametnikud, kes venekeelt ei osanud lasti lahti. Kaotati ära talurahvakohus. Ametikeeleks ainult vene keel. Ehitati kirikuid ja kloostreid, et näidata kes on peremees. Suur osa läks venestamisega kaasa. Venestuse vastu võitlejaid oli vähe., nad koondusid kirikuõpetaja Villem Reimani ümber, kes hoidis ikka üleval rahvusliku vaimustust. Ta on kirjutanud I eestikeelse ajalooraamatu. Ta edendas ka karsklusliikumist. Eesti Üliõpilaste Selts, seal suheldi eesti keeles., 1884. Otepää kirikus pühitseti EÜS-I lipuks sinimustvalge lipp. 1894
Ta viis Preisimaa sõjaväe umbes samale tasemele Prantsusmaa, Rootsi ja Venemaa sõjaväega. Ei olnud suur kulutaja. Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus. Maria Theresia - Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati. Joseph II - Ise sai ta tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi Ivan IV Julm - surus opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Peeter I - Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale
Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org). Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria
Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi ja kohtu- ning politseikorraldus muudeti samaks Venemaa-sisesega. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Aleksandrikool, avati 1888.
Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. · Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Vene provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi ja kohtu- ning politseikorraldus muudeti samaks Vene-sisesega. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks.
000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881a aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti saksa keele asemel vene keel, kindralkubernerideks määrati ainult venelasi, kohtu- ja politseikorraldus muudeti samaks Venemaa sisekubermangudega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke
annaabi.ee 
