Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ameerika põliskultuurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mehhiko, ehitasid, asteegid, kiltmaa, alepõllundusehhikos, kõrgkultuuriälestised, hiilgeaeg, preestrid, astronoomia, valitsesid, impeerium, kanaleid, põliskultuurid, ingrid, sukk, vihmaperiood, olmeegid, kõnelnud, indiaani, hõimud, vanima, loojad, paiku, basaldist, 1530, kujutasid, preestrite, päikesepüramiidaiad, guatemala, rooma, edukadarhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja
olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi
Kasutatud kirjandus 10 Kasutatud pildid 10 Maiad Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega
Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. KeskAmeerika kultuur Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. 600. m.a.j. 14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.
Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku
valdavalt suuline nind muinasjuttuse ja unenägude peast jutustamine kõrgelt hinnas. Ilmselt käis suguharude vahel elav kaubavahetus ning paljud leiud osutavad laialdasi ja tihedaid püsisuhteid naabrite vahel, mis olid nii sõbralikud kui ka vaenulikud. Lühike Ameerika ajalugu. Ameerika Ühendriikide informatsiooniagentuur. KeskAmeerika kõrgkultuurid KeskAmeerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Tallinn 4 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada
valdavalt suuline nind muinasjuttuse ja unenägude peast jutustamine kõrgelt hinnas. Ilmselt käis suguharude vahel elav kaubavahetus ning paljud leiud osutavad laialdasi ja tihedaid püsisuhteid naabrite vahel, mis olid nii sõbralikud kui ka vaenulikud. Lühike Ameerika ajalugu. Ameerika Ühendriikide informatsiooniagentuur. KeskAmeerika kõrgkultuurid KeskAmeerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Juuru 4 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada
Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega
Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all). Ta rajas ka traditsiooni, mida hiljem järgisid Lõuna-Mesopotaamia valitsejad: pani oma tütre Kuujumalanna preestriks. Kas Sargon end jumalikustas, pole teada. Küll aga jumalikustas end tema pojapoeg Naramzin, kes kasutas tähemärki, mis edaspidi sümoliseeris jumalikustatud valitsejaid. Pärast surma austati Naramzini kultuslikult (templid, preestrid, jms). Ta võttis kasutusele ka tiitli Nelja Ilmakaare Kuningas. Naramzin on esimene Mesopotaamia kuningas, kelle kohta on kindel teadmine, et ta ennast jumalikustas. 22. sajandil eKr Akkadi suurriik lagunes. Mesopotaamia suurriigid ei olnud reeglina eriti püsivad, sest Mesopotaamia oli välismõjudele ja -vallutajatele väga avatud. 21. sajandit eKr nimetatakse sumeri renessansiks. Esile tõusis nn Uri II dünastia. Uruki valitsejad
annaabi.ee 
