Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ambitsioonikate" - 10 õppematerjali

Kõne eestlusest
2
docx

Kõne eestlusest

Saadakse uusi kogemusi, laiendatakse silmaringi. Kõike seda saadud kogemust oleks aga Eestil tarvis. Meil on vaja noori ja edumeelseid, kes suudaksid olukordi hinnata teise pilgu alt. Sestap loodi ka projekt ,,Talendid koju" ­ Eesti vajab neid. Aga küsimu on: kas välismaal elavad noored vajavad ka Eestit? Välismaal veedetud aeg ei möödu ju ainult õppides või tööd tehes. Luuakse uusi sidemeid, millest võib olla keeruline loobuda. Ka ei ole Eesti võimeline ambitsioonikate unistusi rahuldama. Mitmeid erialasid, mille pärast üldse välismaale mindi, Eestis lihtsalt ei viljeleta. Motivaatoriks tagasi tulla on aga soov elada Eesti kultuuriruumis, kus on kasvatud ning millega ennast samastatakse. Eestlane on hea olla eestlaste hulgas. Inimeste seas, kes jagavad ühesugust ühiskondlikku mälu ning kes on lapsepõlves samu raamatuid lugenud. Samas kultuuriruumis kasvanud inimestega on lihtsam ühist leida.

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
Eesti maalikunst 1918-1940
2
odt

Eesti maalikunst 1918-1940

otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis. Kodumaal rajas oma joonistus- ja maalimiskursused. Ta tahtis kodumaist kunsti edendada ja kunsti kättesaadavamaks muuta. Maalis palju portreid, samuti maastikke, õlimaaliga kõrvuti töötas pastellidega. Ants Laikmaa enda projekteeritud maja pidi sümboliseerima moodsa kultuuri ja rahvakultuuri sünteesi.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Robotid-Kes nad siis ometi on
5
doc

Robotid. Kes nad siis ometi on?

suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel. Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, kirjutas Reuters. Esialgu ragistavad nad oma ,,ajusid" siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise vajamineva katse. Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. ,,Ta suudab

Kategooriata → Tööõpetus
17 allalaadimist
Brockmann-Fleming
4
docx

Brockmann, Fleming

aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 1635­36 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Rooma naine
11
docx

Rooma naine

vastutusele võetataks. Mees ei tohtinud oma naist tappa, kuid kui tappis vihahoos, siis sai kergema karistuse. Abordi eest karistati naisi surmanuhtlusega või pagendamisega. (Pereterski lk 197) 5. NAISED RELIGIOONIS Religiooniliste toimingutega tegelemine on olnud meeste arvamuse kohaselt naistele parim ja kõige turvalisem aktiivsuse maandaja. Religiooniline aktiivsus on naistel aidanud arendada oma rituaale ning andnud võimaluse rahuldada ambitsioonikate naiste võimujanu. Juba varases lapseeas eraldati poisid ja tüdrukud ning religioossed toimingud, mis nad pidi läbi viima, olid erinevad. Seda selleks, et aidata neil oma soorolle kinnistada. Tüdrukute riitused pidid neid ettevalmistama emarolliks ja abieluks, ühtlasi ka kodusteks toiminguteks. Naise religioosne tegevus nägi ette perekonnasiseselt surmaga ning sünniga seonduvaid riitusi. Naised olid väga aktiivsed osalejad müsteeriumikultustel. Lisaks olid veel naiste oma riitused

Õigus → Rooma eraõiguse alused
112 allalaadimist
R-Bartlett --Euroopa sünd
15
doc

R. Bartlett - "Euroopa sünd"

kogukonna või rahvana. * 13. sajandil hakati õiguslikust pluralismist loobuma (1290. a mõistis kuningas Sancho IV hukka senise õigusliku korra, mis eristas mazaraablasi ja kastiillasi ning andis korralduse, et nad peavad olema kõik üks, talaveralased, ja nendele peab kehtima Leóni õigus) IX peatükk ­ Rahvussuhted Ladina-Euroopa piiridel (2): võim ja veri Kirik * Vaimulikud ametid olid tulusad ja tõid kaasa võimu, olles sellega ambitsioonikate inimeste käegakatsutavaks ja ilmseteks eesmärkideks. Kuna kleerikud olid ja kultusliku autoriteedi, moraali ja õpetatused kandjad, olid nende määratleda ka kogukonna või grupi huvid ning nad olid selle eestkõnelejad. Kui kirikuvürstid või hingekarjased olid rahvuselt ja keelelt võõrad, tähendas see huvide väljendusvõimaluste kahanemist ja rahvusliku identiteedi destabiliseerimist. Linnakogukond *keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
Eesti iseseisvumine - 20-sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

Saksa valitsus, kartes Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale, oligi nõus lätlasi abistama ning nii kujunes Läti kaitsejõudude tuumikuks baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende ambitsioonikate plaanide täideviimisel üksnes tüliks, siis lasi Goltz end mõjustada nendest baltisaksa ringkondadest, kes unistasid ikka veel Balti (hertsogi)riigist. Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. Eestis tekitasid teated Läti rii- gipöördest ärevust ja õhutasid viha sakslaste vastu. 1919. aasta juuni alguspäevadel Võnnu (Cesis) lähedal kohtunud Eesti ja Saksa

Ajalugu → Eesti ajalugu
20 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia eksam
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid:  Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest;  Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik;  Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle;  Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik. Platoni käsitlus riigist on staatiline – indiviidi tarve olla ühiskonnale ja ka riik on juba loomupäraselt ette antud. 29. ARISTOTELESE TEOORIA ARISTOTELESE TEOORIA: loetakse esimeseks Euroopa

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
573 allalaadimist
Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse
73
docx

Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse

Eesmärkide püstitamine Töötasu sidumine strateegiaga 35 Sihid, ressursside jaotamine, tegevuskavad ja eelarved Juhid peaksid kasutama tasakaalus tulemuskaarti ühtse strateegia ja ühtsete eelarveprotsesside loomiseks. Pikaajalised kapitalimahutused, strateegilised tegevuskavad ja aastased kulueelarved peaksid lähtuma TTK eesmärkidest ja näitajatest. 1. Ambitsioonikate sihtide püstitamine Määratleda sihttulemused, mis nõuavad pingutusi, kuid oleks kõigile töötajatele vastuvõetavad. TTK mõju avaldub eriti siis, kui seda kasutatakse organisatsiooni muutmiseks. Sihtide seadmise probleem ­ fragmenteeritus ehk eesmärke püstitatakse ainult valdkondade või näitajate piires. TTK võimaldab siduda omavahel erinevad eesmärgid ühtseks sihiks. 2. Strateegiliste tegevuskavade määratlemine ja ratsionaliseerimine

Majandus → Juhtimine
86 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

1) timokraatia - siin on kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja mittekõlbelisest seisusest ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemiseni. Arvukas demos ei ole sünnipäraste võimete poolest ette valmistatud ega kutsutud tõeliselt võimekaks juhtimistegevuseks (riigijuhtimiseks), tema asi on juhte ja ametnikke teenindada (ainelisi vajadusi rahuldada). Kui võimule pääseb, lähevad üksikud rühmitused paratamatult tülli, mis toob kaasa stabiilsuse kadumise - paratamatult rakendub põhimõte: maksimaalselt vabadust = maksimaalselt ebapädevust;

Õigus → Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun