sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet; (TuMS § 171 lg 2 p 3) - p-s 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust, millelt makstav intress on TuMS § 17 kohaselt tulumaksuga maksustatav; (TuMS § 171 lg 2 p 4) - alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on p-des 1–4 ja lg 3 p-s 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud p-s 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga; (TuMS § 171 lg 2 p 5) 8 - p-dega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on p-s 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6)
maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53) Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad. Spekulatiivne tehing on finantsiline tehing, mis sisaldab spekulatiivset riski, kus puhaskasum või lõplik kulu ei ole teada isikule. 9 Selliste tehingute eesmärk on kasu saada turul olevate alusvara hinna kõikumistest, selle asemel, et kasu saada finantsiliselt alusvaradest nagu näiteks kapitalikasu, intress ja dividendid. Spekulatsioon tehingud võivad põhimõtteliselt hõlmata mis tahes
tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne). Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused. Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud. Optsioonid jaotatakse kahte suuremaase gruppi: · Ostuoptsoonid · Müügiõigust pakkuvad optsoonid ehk müügioptsoonid Igal optsoonil on selle välja kirjutaja ning hilisem ostja. Optsooni nimetus ehk liik kujuneb
ka enne optsiooni tähtaega, Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida vaid tähtajal. USAs kaubeldakse põhiliselt Ameerika tüüpi optsioonidega, kuid näiteks indeksoptsioonid on Euroopa tüüpi, kuna indeksit ennast osta ega müüa ei saa. Lisaks likviidsematele aktsiatele tehtavatele optsioonidele, kaubeldakse ka indeksoptsioonidega. Indeksoptsiooni puhul ei ole alusvaraks konkreetne aktsia, vaid aktsiaturu indeks (näit. DOW, Nasdaq). Sellisel juhul on ka optsioonist tulenev ostu- või müügiõigus vaid tinglik ning tegelikkuses saab investor optsiooniga teenitud võidu välja võtta müües optsiooni järelturul “bid” hinnaga kirjutajale tagasi. 3. Optsioonitehingute näide Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 50 ja preemiaga 3
tingimustega ning kaubeldavad väärtpaberiturgudel. · Optsioonlepingud on väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Optsioonidega võib kaubelda nii börsil kui ka börsivälisel turul. 18. Kauplemine väärtpaberitega · EVK väärtpaberikonto on Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK) registreeritud väärtpaberikonto seal registreeritud väärtpaberitega kauplemiseks. EVK väärtpaberikontodel on registreeritud Eesti, Läti ning Leedu väärtpaberid.
10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine; 11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud
mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 9) tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine; 10) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Kingituseks nimetatakse reklaami eesmärgil üle antud kaupa ja osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust
kaubeldavad väärtpaberiturgudel Optsioonid (call ja put) väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga (call option)) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga (put option)) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind (strike price)) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Swap-lepingud (swaps) on lepingud, mille kohaselt lepingu osapooled vahetavad lepingu alusvarast tulenevaid makseid. Tähtajad võivad ulatuda kuni 15 aastani. Kaks kõige tuntumat swaplepingu liiki on intressimääraswap ja valuutaswap. Swaplepingu eesmärgiks on kokku hoida intressikulusid ja maandada
Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)? Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või - kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, 6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast. 86. Mis iseloomustab riskikartlikku investorit? Kui riskantse investeeringu oodatav tulu võrdub investeeritava summaga, siis loobub investeerimisest. 87
vahetus turuhinnast madalama hinnaga, asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse otsmine turuhinnast kõrgema hinnaga, loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine v.a. töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, ... ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine, tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. ERISOODUSTUSE HINNA MÄÄRAMINE: Kulude katmine = kulude katmiseks makstud summa; sõiduauto kasutamine = kehtestatud kord, piirmäär kuus; muu vara= turuhind v turuhind - soodushind; muu vara = tegelikud kulutused v tegelikud kulutused - soodushind, kaup (realiseeritav vara), teenus = müügihind v vahe, muu käibevara= turuhind v bilansiline maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik
annaabi.ee 
