Koos tähemärkide kasutusele võtmisega hakati kasutama ka numbrimärke. Esimene numbrisüsteem leiutati sumerite poolt 3000 aastat e.m.a. Sellel ajal oli välja kujunenud kirjamärgid, tekkinud linnad ja laienenud kaubavahetus. Kasutusele tulid krediit ja pangad. Majanduse jõudsa arenguga kasvas inimeste rikkus ning suurenes vajadus selle arvestamiseks. Babülooniat ja Assüüriat võib pidada raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nimelt just Babüloonia kuninga poolt anti välja esimene (18. sajadil e.m.a) seadustekogu, mis reguleeris muu hulgas ka tehingute (näitkes ost, rent, laen, pantimine jms) ülesmärkimise vajalikkust. Raamatupidamise pöördeliseks momendiks võib pidada raha kasutusele võtmist (IV sajadil e.m.a). See tähendas, et arvestust ei peetud enam lammastes ja viljas, vaid oli kindlaks määratud raha suuruses.
võtma uusi loendamismeetodeid. Üheks suurimaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos võib pidada esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutamist 5000 aastat tagasi sumerite poolt. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud ning egiptlased arendasid peagi välja uue kirjatüübi, hieroglüüfid. Järgmised olulise tähtsusega leiutised ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Babüloonia ja Assüüria olid raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nemad võtsid umbes 3800 aastat tagasi kasutusele kaubanduse ja arvepidamise reguleeriva seaduse, mida nimetati seadusekoguks ehk koodeksiks. See koosnes sissejuhatusest, 282 paragrahvist ja lõppsõnast. Seda peetakse maailma vanimaks seadusekoguks. Keskajal täienes raamatupidamine märgatavalt. Matemaatikud ja ärimehed olid välja arendanud mitmeid summeerimise ja tehingute kajastamise süsteeme. Kuid ainult
põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Tänapäeval juhitakse enamik neist looduslikesse veekogudesse, vähemal määral ka pinnasesse. Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka meie jõgedes, järvedes ja meredes elavate taimede ja loomade kaitsmiseks. Veekogudel on ka muid tähtsaid ülesandeid, näiteks on need olulisteks toiduallikateks, kalanduse ja turismi majandusaru alustugedeks, tähtis osa kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel. Samuti elab ookeanites ja meredes 90% planeedi elusorganismidest. Probleem on ülemaailmne, kuid lahendused jäävad paikseteks. Ekspertide sõnul oleks vaja kulutada 30 miljardit dollarit aastas, et kõigi joogivee vajadus saaks rahuldatud, rahvusvaheline abi ulatub aga 3 miljardini aastas. Selleks, et vett jätkuks ja vesi puhas oleks, saame me kõik midagi ära teha
Sumerid võtsid esimesena kasutusele kirja ning neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid. Kirja arenedes toimusid esimesed katsed raha mõiste lahtimõtestamiseks. Üks esimesi rahaühikuid oli seekel. Seekli väärtus oli võrdne härja eest tasutava kulla kogusega. Esimesena võtsid metallraha kasutusele Väike-Aasias elanud lüüdialased. Babülooniat ja Assüüriat on peetud raamatupidamise ja kaubanduliku arengu alustugedeks. Babüloonia kuningas Hammurapi kehtestas seadusekogu ehk koodeksi, mida võib pidada üheks esimeseks kaubandust ja arvepidamist reguleerivaks seaduseks. Koodeksit peetakse maailma vanimaks seadustekoguks. Pöördeliseks momendiks raamatupidamise arengus oli raha kasutuselevõtt. See muutis raamatupidamise loogilisemaks ja paremini mõistetavaks. Ühismõõdikuks sai raha ja edaspidi puudus vajadus pidada arvestust lammastes või viljasaagi suuruses.
püüdlus õnne poole. Õnne aga loodetakse leida sealt, kus veel pole oldud. Teisiti võib seda nimetada lootuseks, mis teatavasti kustub viimasena. Kindlasti on siin oma osa ka mehe ja naise rolli muutumisel ühiskonnas. Meest ei näha enam ainukese pere toitjana või kaitsja või perepeana. Kiirelt arenenud keskkond võimaldab kanda naisel samu rolle, mistõttu on kadunud ära ka väärtused, mis kunagi olid kooselu alustugedeks. Näiteks mees on toitja ja raha sissetooja ja naine koduperenaine ja laste kasvataja ning ühe poole puudumisel ei saanud kooselu toimida. Kuid tänapäeval on nii naine kui mees võimeline üksinda kõigi ülesannetega toime tulema. Seega saab järeldada, et kooselud ei püsi tänapäeval meie elukeskkonna ja majandusliku olukorra kiire arenemise tulemusel, kus on tekkinud võrdsed võimalused nii meestel kui naistel iseseisvalt toime tulla. Teisest küljest võib oletada,
müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke. 11. Hephaistos (Vulcanus). Tulejumal, kes mõndades müütides on Zeusi ja Hera poeg, mõndades ainult Hera oma. Ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Ta on lombakas ka.Hephaistos oli suure au sees, surematute töömees. Lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta tähtis Ateena linnas. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. 12. Hestia (Vesta). Zeusi õde, neitsilik jumalanna.Pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Roomas valvasid tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks.
Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Hestia (Vesta) 14 Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta
Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Hestia (Vesta) Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastusündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale
Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas. Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.htm Raamat: Kreeka jumalad ja kangelased
ainuke inetu ja ka lombakas, kuid lahke ja rahuarmastav tulejumal. Ta oli osav sepp koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Hephaiston, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi on ainsana kreeka antiikseist jumalaist kujutatud töötamas. Kasutatud kirjandus: 1. Raamat ,,Antiikmütoloogia" ( lk 30-33) 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Hyperion 6. http://et
tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal, Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. 12 Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol,
sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hephaistost kutsuti rooma mütoloogias Vulcanuseks. Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa
meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate-ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta
Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast. Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrotite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaiston oli sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta) Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis, neitsilik jumal. Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta
kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. (Hamilton 1975:30) 13.Hestia Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal.(Hamilton 1975:30) Neitsiks jäi ta selle tõttu, kuna keeldus abiellumast Poseidoni ja Apolloniga.(Chaline 2005:47) Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne
annaabi.ee 
