mahamärkimisel ja teostusmõõdistamisel. Aruande lisadena on ära toodud projekteeritava tee pikiprofiil (eraldi failina) ning sirgete ja kõverate table (Tabel 1). Järgnevalt on vastatud töö juhendis olevatele küsimustele: 1. Millised tööd tuleb teostada projekteerimisaluse saamiseks? Milliseid lähtepunkte kasutad ja kuidas rajad mõõdistamisvõrgu? Projekteerimisalus ehk geodeetiline alusplaan. Igapäevaselt võib kuulda seda lühidalt kutsutavat geoaluseks. Geodeetiline alusplaan peab endas hõlma huvi all olevat krunti ja selle lähiümbrust. Plaanile peaksid olema nende olemasolu korral kantud naaberhooned ja teed-tänavad. Tegelikult tuleks mõõdistada kõik huvi all oleval maa-alal paiknevad objektid. Nendeks võivad olla puud, põõsad, kivid, aiad- nii inimtekkelised kui looduslikud objektid. Tee puhul on lisaks muudele objektidele väga olulised ka
Kui just hoone ei ole teatud spetsiifiline, et seda nõuda. Näiteks mõni renoveeritav hoone, kus on vaja sees uuesti mõõdistada, kuhu tulevad täiesti uued ruumid, täidetakse põrandaid või tehakse uusi vahelagesid ja n.e Välis mõõdistusi tehakse just alguse staadiumis ja just selle tõttu, et mahamärkida maja asukoht, trasside asukohad, teede ja välisvalgustuse paiknemine ja muu selline. 3.1 Geodeetiline alusplaan, ehk geoalus Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise nn vundamendiks. Geodeetilise alusplaani tegemiseks mõõdistatakse kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned, teed jne), kõlvikud (põld, mets, kraav jne) ning samuti maa-alused objektid (maakaablid, vee- ja kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued
millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Tehnikaspetsialistid osalevad sel etapil vaid kontsultantidena. 2.2 Projekteerimise eeltööd Äriplaan Omaniku äriplaan, varasemate äriplaanide analüüs. Olemasolevate ehitiste kasutamise analüüs ja pindade inveteerimine. Ruumide vajaduse analüüs. Ehituskrundi valik Võimalike ehituskruntide selgitamine ja võrdlus. Andmed võrreldavate kruntide kohta: - geoteetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, - ehitusgeoloogilised andmed, - tehnovõrkudega liitumise võimalused. Kehtivad detailplaneeringud. Krundist johtuvad eritingimused (vaivundament, allmaatorustikud jms.) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus
........................................... 6 7. Tuleohutus .............................................................................................................................................. 6 3 Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus
.................................................................................... 9 5 1. Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledzi ehitiste restaureerimise eriala kursuse ,,Plaanimine ja teed" kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. 2. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 7,5ha muutuva reljeefiga osaliselt hoonestatud maa-ala, millel paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega- kohaliku juurdesõiduteega Ämari tee ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev.
hinnangud, et saada projekti kogukulu. Väärtustehnika- loominguline lähenemine, mida kasutatakse projekti kulude optimeerimiseks, aega säästmiseks, tulude suurendamiseks, kvaliteedi parandamiseks, turuosa laiendamiseks, probleemide lahendamiseks ja/või ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Eelarve koostamine- kulude alusplaani koostamiseks üksikute tegevuste või tööpakettide hinnanguliste kulude ühendamise protsess. Kulude alusplaan- kinnitatud ajapõhine eelarve, mis on aluseks projekti kulude kontrollimiseks ja kõrvalekallete mõõtmiseks. KOKKUVÕTE Kulude juhtimise plaan määrab, kuidas sa plaanid projekti kulusid struktureerida ja kontrollida. Kulude hindamine võib osutuda väljakutseks, kuna mõned tegevused võivad kõvasti varieeruda. Kulude hindamiseks on olemas palju meetodeid. Eelarve koostamine hõlmab üksikute kulude ühendamist, ebamäärasuse puhul kulude
5)Projektsiooni parand Kordusmõõtmiste tegemine(Täisvõte!) Tasandada käik(milliseid väärtusi rohkem muudad) Vastus: Nurka Teostusmõõdistused (peale ehitise/rajatise valmimist) 1) Vundamendid, hooned 2) Elektrikaalid, postid, alajaamad 3) Sidekaablid, -kaevud 4) Teed, tänavad, äärekivid 5) Torustikud Miks? Et kontrollida, kas vastab projektile? Ehitaja enda jaoks ja juriidiline pool Ehitusgeodeesia väljundid: 1)Geodeetiline alusplaan- kuvab seda, mis meil väljas on.Loeme kõik ehituseks ja projekteerimiseks vajaliku Torustike mõõdistuse eripärad (millist infot kogume/mõõdame) 1)Survetorustikud- puhas vesi, gaas, reovesi. Toru kõrgus võetakse toru pealt 2)Isevoolsed- reovesi, kanalisatsioon, kõrgus võetakse põhjast Lisame infot, torude pikkused, vajadusel kalded, ristumised, sidemed, elemendid ja nende materjal. Pikiprofiili vajalikkus
protseduuride määramisega, Riskide identifitseerimise ja hindamisega. Küsimus 5 Projektide klassifitseerimisel, hindamisel ja järjestamisel saab kasutada erinevad kriteeriumid. Mis kriteeriumi alusel saab hinnata, kui suurel määral projekt vastab organisatsiooni pikaajalistele eesmärkidele? Vali üks: a. Ressursside kättesaadavus b. Tehniline keerukus c. Väärtusahela analüüs d. Potentsiaalne kasulikkus e. Strateegiline joondumine Küsimus 6 Viia õiged paarid kokku: Projekti alusplaan (Baseline Project Plan, BPP) Sisaldab teostatavuse analüüsi – Õige, on kasutajale mõeldud dokument – Vale, Sisaldab süsteemi kirjeldust – Õige, Sisaldab projektijuhi kontaktandmed – Vale Õige vastus on: Ulatuse, teostatavuse ja alternatiivide kirjeldamine. Küsimus 7 Projekti algatajaks võib olla ärijuht, IT juht, ettevõtte juht või organisatsiooni arenduse eest vastutav komitee (steerling commitee)
instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused
töögrupid ajavahemikul aprill...mai 2006. a. Uute märkide asetamise aluseks oli geodeetiliste tööde aruanne "Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). 5 Geodeetiliste märkide asetamiseks taotleti kaevamistööde luba Tartu Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Ehituse osakonnast. Selle saamiseks koostati iga märgi asukohast geodeetiline alusplaan M 1:500, mis kooskõlastati trassivaldajatega (AS Eesti Gaas, OÜ Ihaste Gaas, Elioni Ettevõtted AS, AS Tartu Veevärk, AS Eraküte Tartu Osakond, OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkond Kaablijärelvalve, AS Elektriteenused, AS Tartu Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks
strateegiat? Nt.tootmise efektiivsem korraldamine, varude efektiivsem juhtimine, uurimis-ja arendustööd. x funktsionaalsete valdkondade siseste üksuste tegevusstrateegia, nt üksiku tsehhi või jaoskonna, müügipiirkonna jne strateegiliselt oluliste tegevusülesannete täitmine, nt. materjalide ost, varude kontroll, hooldus ja remont, reklaamikampaaniad. Enne, kui erinevate osakondade juhid saavad teha oma osakondade plaane, tuleb teha suurem ja kõike hõlmav alusplaan. See plaan puudutab kogu organisatsiooni ja sellest lähtuvalt tehakse organisatsiooni erinevate osakondade plaanid. Kui varem lähtuti otsuste tegemisel enamasti tarkusest ja intuitsioonist, siis tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ja konkurentsi tingimustes tehakse üha enam strateegilisi plaane ja otsustatakse nende plaanide põhjal. Ettevõtetel on eri tegevusvaldkondades erinevad eesmärgid ja seepärast ka erinevad strateegiad. Selleks võivad
annaabi.ee 
