sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetrit. ALUSNAHA ÜLESANDED: 1. Soojusisolaator Rasvunud inimene võib jääaugus supelda isegi kümmekond minutit, samas kõhn inimene kangestuks juba paari minuti jooksul. 2. Energiavarula Alusnahas paiknevast rasvkoest ammutab keha välja energiat. 3. Kaitseb organismi löökide ja põrutuste eest 4. On sidemeks naha ja luudekudede vahel, nagu kõõluste ja lihasmembraanide vahel. KASUTATUD KIRJANDUS: Nienstedt, W. Inimese füsioloogia ja anatoomia
kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas. Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid. Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud, kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab. Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu. Samuti on nahaga seotud kompimismeel, eriti tundlikud on sõrmeotsad. Niisiis on nahk inimesele ka meele- ja hoiatuselund.Meditsiiniliselt on meie nahk meie kõige suurem organ, täiskasvanud inimesel on seda umbes 1,5 kuni 2 ruutmeetrit, nahk
Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte
Mis on naha tekised? Nimetage. Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik Nahas leidub suurel hulgal higi ja rasunäärmeid. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed päsmakesed paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi)
● organismi kaitseks - hädaohu signaal, kutsub esile kaitsereaktsioone - valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud adrenaliininõristus, vererõhu tõus ● saab anesteetikumidega välja lülitada Kompeerutused ● taktiilsed: tekivad karvasibulate ümber koondunud närvipõimikute ärritamisel ➔ MEISSNERI kehakesed: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes ➔ VATER-PACINI kehakesed: alusnahas, palju peopesades, jalataldadel ➔ MERKELI kettakesed: naha pealmistes osades, ärrituvad juba kergel puudutusel. Külma- ja soojaärritused ● vastuvõtjad: ➔ KRAUSE kolvikesed ➔ RUFFINI kehakesed Sisikonnas ja lihastes-liigestes: ● rohkesti meelerakke, palju vabu närvilõpmeid - võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude
juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.
karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse. Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame-
Valuretseptorite ärritamine kutsub esile reflektoorseid muutusi: suureneb adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel. Meissneri kehakesed asetsevad pärisnaha näsakestes, eriti rohkelt on neid sõrmeotstes. Vater-Pacini kehakesed on 2-3 mm pikkused moodustised alusnahas (rohkelt on neid peopesades ja jalataldadel). Merkeli kettakesed asetsevad naha pealmistes osades ja erutuvad juba kerge puudutuse korral. K ü l m a - ja s o o j a ärrituste vastuvõtjad on Krause kolvikesed ja Ruffini kehakesed. Kui puudutada näiteks käeselja nahka, siis selgub, et ühtede naha ,,täppide" kaudu tunneme külma, teiste kaudu sooja, kolmandate kaudu valu, neljandate kaudu survet. Inimese naha pinna 1 cm
jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta) 22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik 23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas 24
pehmeks.lubiskelett kehaseina sees. Okkad võivad ulatuda üle kogu keha pinna. Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all, pärak ülaküljel,erituselundeid pole, sugunäärmed keha keskel, väline viljastumine, erinevad vastsevormid. Väga regeneratiivsed. 6 klassi: meriliiliad, meritähed, madutähed, ketastähed, merisiilikud, meripurad. 72. Ambulakraalsüsteem alusnahas paiknev mesodermaalse tekkega lubiokistest toes. Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund
1. sarvkiht 2. läikekiht (talla all, peopesad) 3. sõmerkiht 4. ogakiht 5. basaalkiht Epidermise alla jääb pärisnahk ehk dermis, mille paksus on väga varieeruv eri keha piirkondades. Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet. Siin asuvad ka higinäärmed, esinevad ka närvilõpmed – Vater Pacini kehakesed. Päris- ja alusnahas esinevad veresooned ja närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli. Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa. Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili)
A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha.
annaabi.ee 
