alumiinium referaat (0)

Kehra  Gümnaasium

8C klass

Alumiinium Referaat Alina  Malai Kehra  2023
Sissejuhatus Minu teemaks on alumiinium. Perioodilise süsteemi kolmanda rühma keemiline element.  Aatomnumber  13, aatommass  26,9815. Tähistatakse ladina tähtedega Al. Alumiinium on  hõbevalge, pehme,  plastne   metall . Selles töös  kirjutan  mis on alumiinium, millest alumiinim  on tehtud, kus alumiiniumi saadakse ja leidmine looduses. Ja kuigi selle sisaldus maakoores  on 8,8% (võrdluseks näiteks raua sisaldus maakoores 4,65% - kaks korda vähem) ja levimuse  poolest on see hapniku (O) räni (Si) järel kolmandal kohal.
Alumiiniumist  Alumiinium on keemiline element. Alumiinium on hõbevalge metall  tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi  keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium  reageerib paljude  lihtainete  ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.  Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende  lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3.  Alumiiniumoksiid  on amfoteerne   oksiid . Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi  sulatus  on üks kõige  energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist  tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval  rajatakse  tehaseid  rohkem sadamate lähedale.
Alumiinium  perioodilisus  tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3.  perioodis  ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3  elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi  aatomid   suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad  nendest   positiivsed  ioonid  laengutega 3+. Alumiiniumi  elektronskeem : Al: +13 | 2) 8) 3)                                                               _     3+ Alumiiniumi  elektronvõrrand : Al – 3e _ Al                                                     3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III.
Leidumine looduses  Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores.  Seega on alumiinium kõige levinum  metalne  element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 %  maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega  keskmiselt 82 kg alumiiniumi.  Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast  leidub teda ainult  ühenditena  mitmete  savide , päevakivide, vilkude ja  mineraalide koostises. Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite  koostisse. Enam kui 250 alumiiniumimineraali moodustavad üle poole  maakoore massist. On välja arvestatud, et maakoores on iga kahekümnes  aatom alumiinium.  Tähtsamateks  alumiiniumiühenditeks on  boksiit  (Al2O3  * nH2O ) ja  kaoliin  (Al2O3 * 2SiO2  * 2H2O).  Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi   hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke,  kristalne  ja valge aine, mis  lisandite  
tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem  lähteainena alumiiniumi tootmiseks.
Sulamid   Alumiiniumi  sulam  räniga on silumiin  ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja  seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks.    Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi,  mangaani  ja vaske kokku  kuni 5% ja saadakse  duralumiinium .  Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget  duralumiiniumi  kasutada lennukitööstuses.        Duralumiinium                                                   Silumiin
Kokkuvõte Alumiiniumi teemat uurides sain selle metalli kohta palju teada. Alumiinium on üsna  populaarne  metall, millest valmistatakse palju erinevaid asju. Mehaaniliste omaduste kõrge tase koos väikese eritihedusega tagab alumiiniumi väga  laialdase kasutuse paljudes erinevates tööstusharudes, eriti lennukitootmises,  lennukimootorite ehitamises, transporditehnikas jne, kus selle kasulik võimsus suureneb tänu  konstruktsiooni kaalu vähendamine.
Kasutatud kirjandus  Metalliõpetus ja metallide  tehnoloogia . II, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp , Andres  Laansoo  jt.
 ENE  Entsüklopeedia   köide  1. Veebilehed http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/14/Electron_shell_013_aluminium.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5d/Aluminium-4.jpg https://aluminiumleader.ru/about_aluminium/what_is_aluminum/