Mees on pälvinud ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia aastal 1979. TEOSEID "Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969) "Mikk Mikiveri portree" (1975) "Isa ja poeg" (1977) "Kaljo Põllu" (1978) "Voldemar Panso" (1978) Hermann Adolf Alexander Schmidti mälestussammas Tartus (1982) Eduard Vilde portreebüst Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1983) Paul Pinna portreebüst "Estonia" teatris (1984) Theodor Altermanni portreebüst "Estonia" teatris (1985) Theodor Altermanni mälestusmärk Harju- ja Raplamaa piiril Visja tammikus (1985) August Wilhelm Hupeli monument Paides (1987) "Laura" "Perekond" ,,Puudutus" ,,Potents" ,,Etüüd teatrist" (1979) KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. http://www.epl.ee/artikkel/472265 3. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8971:uelo-oun-
Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust,
1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9
1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga. 1991 - Teatriliidu eripreemia programmilise tegevuse eest Draamateatri tegevuse eest väikesel laval ja lavastuse "Väljakäik" eest. Aitäh kuulamast!
................6 Talveaed...........................................................................................................................................................6 Ajalugu 1865. aastal asutati Tallinnas laulu-ja mänguselts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles 1895. aastast. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater Estonia ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri-ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal. Draamanäidendeid etendati Estonias 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater. Paul Pinna
dusel mängida, kuna ta olevat vilunud asjaarmastaja ja rääkivat hästi saksa keelt. Pinna nõustus ning õppis kogu päeva innuga oma osa. Õhtul mängis nii, et lõbu oli nii temal kui ka teistel (tegemist oli näljamänguga). Kõik kiitsid teda ja di- rektor Dowe kutsus teda enda näitetruppi elukutseliseks näitlejaks. Ta astus kan- tseleikirjutaja kohast ära ja vahetas oma väikese palga 70-rublase kuupalga vas- tu. Pärast suve läks ta Tallinna ja pidas väikese koosoleku Altermanni, A. Johan- soni ja A. Trilljärvega. Nad asutasid kutselise ,,Estonia" teatri. Ettevõte eesti 4 teater oli meelitav ja 3. septembril avas eesti teater Tallinnas oma uksed. Hooajal 1906/1907 lavastas Paul Pinna 35 etendust, mängides kõikides tükkides ise kaasa. 1907. aasta sügisel valiti ,,Estonia" esimeheks J. Linnamägi, kes asus
See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale seda 19881993 Vanalinnastuudios. Kõige lõpuks jäi ta 19932002 Eesti Draamateatrisse. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum". Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi
memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati Pinna "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt. Kümnendi lõpus leidis Pinna elus aset suur muutus - suri tema näitlejannast abikaasa Netty Pinna (16. / 28. VI 1884 - 28. IV 1937). Aasta hiljem abiellus Pinna uuesti - oma sõbra Theodor Altermanni lese, "Estonia" endise näitlejatari Milly Altermanniga, kellega tal oli juba 20-aastaseks saanud tütar. Samal ajal olid täisikka jõudnud ka lapsed esimesest abielust, kusjuures tütar Signe lõi samuti edukalt kaasa teatrilaval. 1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud Pinna tööpataljoni, aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja
........................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Urmas Kibuspuud (1953-1985) elas teatrilavadel küll väga lühidalt, kuid tema täht oli nii ere, et teda peetakse veel praegusel ajalgi üheks olulisimaks Eesti 20. sajandi näitlejaks Theodor Altermanni kõrval. Kuigi Kibuspuu tegi oma karjääri jooksul väga palju mõjukaid ja tõsiseid rolle, on võimalik nüüd Kibuspuu andest aimu saada vaid tema telelavastuste kaudu. Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma
laulu-ja mänguseltsi Estonia. Kuigi seltsi esimesed protokollid kirjutati saksa keeles ja oli hetki, kus õllejoomine ning kaardimäng pidid venestamise õhkkonnas peaaegu lämmatama rahvusliku kultuuritegemise kõrged sihid, jõudis möödunud sajandi algusaastatel kätte see periood, mil Estonia Seltsi juhatuse liikmeteks said nii Konstantin Päts, Jüri Vilms kui Konstantin Konik. Kultuur ja poliitika hakkasid vaatama samasse suunda. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater "Estonia" ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri- ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal. Estonia kontserdisaalis tuli 1919.a. kokku Eesti Asutav Kogu. Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia
kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna" karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena. Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918. Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud
Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning
annaabi.ee 
