Allveearheoloogia Referaat Tallinn 2010 Sisukord.............................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Definitsioon....................................................................................................... 4 3. Allveearheoloogia Eestis.................................................................................. 5 3.1 Leiud Eestis.......................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................ 8
sajandil e.Kr. dialoogis "Hippius" ARHEOLOOGIA jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkonna järgi: Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised
Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse
(Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme
mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi: * Allveearheoloogia * Koobastearheoloogia (Eestis ei ole) * Aeroarheoloogia ehk õhuarheoloogia ehk kaugseirearheoloogia. Uuritakse õhust, kui maapinnal pole võimalik teatud märke jälgida (nt erinev taimestik). Aeroarheoloogia tekkis 19. saj lõpus, uuriti õhupallilt. Eksperimentaalarheoloogia. On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud.
2) Keskaja arheoloogia 3) Uusaja arheoloogia 4) Kassikaline arheoloogia (Kreeka-Rooma arheoloogia) Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi 1) Linnaarheoloogia 2) Asustusarheoloogia 3) Majandusarheoloogia 4) Arhitektuudiarheoloogia 5) Riigiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) 6) Surmaarheoloogia (haudade uurimine) 7) Militaararheoloogia Arheoloogia uurimiskeskkonna järgi 1) Allveearheoloogia (sõidukid/hooned, mis on üleujutuste tagajärjel kadunuks jäänud) 2) Koobastearheoloogia 3) Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia maapinnalt uurides pole võimalik eristada) Eksperimentaalarheoloogia Arheoloogid korraldavad eksperimente ja teevad katseid. Uuritakse mingete tegevuste katsetamisega (rauasulatuseksperiment), seeläbi on õpitud ehitama rauasulatusahju. Soomaagist raua kätte saamiseks tehti ligi 20 aastat katseid. Selle alla käivad ka
Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majandusarheoloogia · arhitektuuriarheoloogia · religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia) · surmaarheoloogia · militaararheoloogi Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi : · Allveearheoloogia · Koobastearheoloogia · Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed.Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada
meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001. aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate jooksul Eesti Meremuuseum on tekkinud esinduslik laevade kogu, mille vastu tuntakse ka suurt huvi ning vajadus neid ka
Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980. aastate keskel rekonstrueeriti vana MSTB - tüüpi kalatraaler allveearheoloogia uurimislaevaks Mare. 1988. aastal täienes laevastik jäämurdja Suur Tõll, 1992. aastal allveelaeva Lembit ja 2001. aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate
ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem,
Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia. Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv lopsakam. Kui maa all on mingi müür, siis kasvavad taimed kehvemini. Seda kõike on õhust näha. Aeroarheoloogia sai alguse 19.saj lõpus. Eksperimentaalarheoloogia: tehakse katseid kasutades samasuguseid tööriistu ja muid olusid nagu oli uuritaval ajal. Vaadatakse, kas tuleb välja nii, nagu arvati olevat. Rauasulatamiseksperiment 1990a
annaabi.ee 
