· Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. · Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine) · Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud. Totalitaarne ühiskond (tunnused) 1. Kontroll mõttevalduste üle ja väljendamisvõimaluste üle. 2. Inimõiguste rikkumised. 3. Pidev hirmu all elamine. 4. Pisiasjadeni ühtlustatud. Juhikultus Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda.
Kord laagris: - Laagris kehtivad seadused, mida tuleb täita. Seaduste eiramise eest on ette nähtud karistused: hoiatus, häbiring, toimkond, laagrist jäädavalt lahkumine. - Laagrist tuleb lahkuda, kui tarvitatakse keelatud aineid nagu TUBAKAS, ALKOHOL, NARKOOTIKUMID. Karistused: - Hoiatus tähendab seda, et oled sattunud laagri korraldajate erilise tähelepanu alla. See tähendab seda, et oled teinud midagi halba, mis teistele ei meeldi. - Häbiring on see, kui hoiatus on tehtud, kui pole allutud, siis satud häbiringi. - Toimkond tähendab seda, et sind pannakse tegema laagri jaoks vajalikku tööd. Kui sa ei taha saada toimkonda, siis ära ropenda, ära viska prahti maha ja ära riku öörahu. - Laagri reeglite ja karistuste eiramisel saad keelu järgmisel aastal suvemängudel osalemiseks. Lõpetamine Laagrist lahkumisel antakse oma alllaagri koht laagriülema abile üle. Plats peab olema puhas. Noore varustus: Isiklikud hügieenivahendid Err:508 Vihmamantel või kilest keep
kodanikuõigusi: keelustati pol. koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele.> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt
1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsed probleemid kuhjusid ühiskonnas
Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. 1970. aastate lõpul ja 1980.aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks). Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus
kaasa. Samuti ei näidanud ta välja arglikkust. Antud stseenis oli tegemist deviantse hälbega, kuid kui Ivo poleks olnud nii rahumeelne vaid oleks hakanud kaukaaslasele vastu, siis oleks arvatavasti olukord muutunud juba kriminaalseks. Hälbekäitumist esines filmis veelgi. Näiteks kohas kus Abhaaslased tulid Ivo majja ja hakkasid valimatult inimesi tapma isegi neid, kes võitleid nende enda poolel ja seda lihtsalt sellepärast, et ei allutud täpselt nende käskudele. Ümbritsev olukord reageeris sellega, et hakkas vastu inimesi maha laskma, küll mitte neid kes olid omapoolel, kuid nad osutasid siiski vastupanu. Selles stseenis oli tegemist kriminaalse hälbega. Teatavasti muutuvad inimesed sõja ajal väga palju ja sõjas on kõik võimalik. Filmis esinenud hälbekäitumine oligi suuresti tingitud sellest, et oli sõja aeg ja sellel ajal on inimesed kõigeks valmis. 11 1.6
Hitler ei tahtnud kindralstaabiga tülli minna. 11.05 toimus pikkade nugade öö, kus maha lasti 85 SA liiget. Pärast seda oli SA kuulekas institutsioon, rohkem probleeme nedega ei tekkinud. Riigi kontroll majanduse osas suurenes. Eraomandit kui sellist tootmisest ei likvideeritud, kuid selle üle kehtestati riigi kontroll määrati tootmismahud, see kui palju pidi saadusi riigile müüma ja muud sarnast. Riik oli kõige suurem tootmise ostja. Kui majandusdistsipliinile ei allutud, siis järgnesid sanktsioonid alguses trahv, hiljem vara konfiskeerimine, kõige karmim karistus töölaagrisse ümber kasvama saatmine. Töölaager = koonduslaager. Kui Nõukogude Liidus oli viieaastaplaan, siis Saksamaal oli neljaaastaplaan alates 1936. Plaanimajandus. Saksamaa suutis Hitleri juhtimisel tööpuuduse likvideerida. Ühelt poolt rendati sõjatööstust, mis vajas tööjõudu. Teisalt ehitati kiirteid, mille abil sõjaväge liigutada
o Bürokraatlik partei - selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. o Diktaatorlik partei - rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale
Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuripartei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale
Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale
Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevuses lähtub partei põhikirjast. Parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekutel, on kursis partei poliitikaga, kuid parteiliikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, on lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult
annaabi.ee 
