keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu kasutatakse kirjakeeles nii originaal- kui ka eesti keelde mugandatud kujul (nt brand/bränd ja management/mänedžment). Laensõnu on kahte liiki – kultuurilaenud, mis on laenatud koos mõistega, ning sõnad, mis on laenatud ilma otsese põhjuseta juba olemasolevatele sõnadele sünonüümiks
Karjala Vepsa 19. Mille poolest on uurali keeled erilised? Uurali keeltel on väga palju käändeid. 20. Kuidas on keelekontaktid uurali keeli mõjutanud? Sõnavara 21. Selgita, mida tähendab uurali keelepõõsa hüpotees. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja mansid) on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad. Mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja lätlased) väga lähedased. Võibolla pilegi ühist allkeelt, vaid saaseks on need muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu. 22. Kas soome ugri keeled on elujõulised? Põhjenda. Ungari, soome, eesti keel on kõrge preztiisiga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Teiste keeltega on see et keelte rääkjate arvukus kahaneb. 23. Nimeta kolm soome ugri keelt, millel on riihikeele staatus. Kuidas saab riigikeeleks olemine keelt elujõulisena hoida? Ungari, soome, eesti keel
Antud artikli tõlkimisel ilmselt siiski nii vabu käsi ei anta. Isegi kui esmapilgul tundub mõni sõna ebaoluline, võib see antud diskursuses tähendada olulist keelemärki. Võib-olla kõige parem näide olekski toosama ,,autor", mida ehk esmapilgul termini alla ei paigutaks. Samas on just sõnal ,,autor" liialt palju tähendusi, nii et eksimine oleks isegi vabandatav. Selge on see, et Chamberlaini artikkel moodustab suursuguse märkide rägastiku, kus tavalugeja allkeelt uurimata kergesti ära võib eksida. Teed on kitsid näitama ka feministid ise, kelle terminoloogiat on suhteliselt keeruline leida emakeelsetest allikatest. Kes teab? Võib-olla oleks ka taolise sõnastiku moodustamise ettepanek liialt seksistlik märkus. Lühidalt võiks öelda, et loomulikult ei peaks Steineri kombel asetama tõlkijat mehemärgi alla, kuid vaevalt nii radikaalselele lähenemisele enam toetajaid leiabki.
· täiskasvanu omab vähem aega · täiskasvanu õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras (keeletund) ja omab harva ,,ema" Korpus e tekstikogu, arvutiajastul polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Korpuste liigid: 1. kirjaliku keele korpus 2. suulise keele korpus 3. erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus 4. paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget. Tavaliselt on see osa märgistatud, mis on tõlge.
Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine
Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine
Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine
nendest tekstidest koosnev tervik annaks keelest tõepärase pildi. Tekst= nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul) Rate - kommentaaride korpus - isiklik. Internetikeele korpused? · Korpusi on lihtne koguda · Andmemahud on üüratud · Keelt saab siduda ajaga · Suhtlejaid saab jälgida pika aja vältel ja erinevates suhtlusolukordades Korpuste liigid · Kirjalik · Suuline · Erikorpus- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu nt. Murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus jne. · Paralleelkorpus
Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas
· Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi:
psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95. Korpus, korpuste liigid Korpus -- polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul). Korpuste liigid: 1)kirjaliku keele korpus 2)suulise keele korpus 3)erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.4)Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 96. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97
elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. · Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (küne transkribeeritud kujul). · Kprpuste kasutatavus: NT rate-kommentaaride korpus ISIKLIK. Korpuste liigid · Kriejliku keele korpused · Suulise keele koprused · Erikoprus mingite kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikorpus nt: murdekoprus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, õppijakeele korpus jne. · Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kust saame keelte uurimiseks materjali · BNC · Keeleveeb · TÜ keelekogud · VAKKUR · Murded · Konstanzi universaalide arhiiv
kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest (või mingist kindlast ,,lõigust") Tekst= nii kirjalik kui ka suuline Intrnetikeele korpused Plussid: Lihtne koguda Andmemahud tohutu suured Keelt saab siduda ajaga Pikalt saab jälgida Miinused: Tekstiliike on palju erinevaid Korpuste liigid: kirjaliku keele korpus suulise keele korpus erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kui on mitmekeelne korpus, siis on tõlked panud vastavusse (mis on mille tõlge) Korpusuuring on olemuslikult vaatluslik uurimus (observation). Ei saa muuta jälgid järeldused
annaabi.ee 
