.................................................................................. 11 8.1.Pangakontod ja nende arvestus....................................................................................... 11 8.2.Välisvaluutatehingud...................................................................................................... 12 8.3.Kassatehingud................................................................................................................. 13 9.Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll.......................................................... 14 9.1.Varade arvestus............................................................................................................... 14 9.2.Varude allesoleku kindlustamine.................................................................................... 15 10.Kokkuvõtte...........................................................................................................................18
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. 4.2 Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, millest kumbki pool saab endale ühe. Tööandja Töötaja Lisa nr 1 1.jaanuar 2014.a. Ametijuhend 1. Põhikohustused: Teostama abitöid; Kasutama säästlikult töövahendeid ja invetari ning tagama nende allesoleku; Täitma töökaitse- ja tuleohutuse nõudeid; Kanda ja hooldama eririietust; Puhtalt hoidma söökla ja köögi ning sinna kuuluvad abivahendid; 2. Õigused: Nõuda vajalikke vahendeid ja invetari tööülesannete täitmiseks. 3. Vastutus: Abitööline vastutab käesoleva ametijuhendiga määratud kohustuste ja töölepinguseadusega ettenähtud töötajapoolsete ning tööandja ja töötaja vastastikuste
............................................................................8 7.2 Välisvaluutatehingud............................................................................................8 7.3 Kassatehingud...................................................................................................... 8 7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus....................................................................... 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine.....9 LISA 1......................................................................................................................13 LISA 2......................................................................................................................14 LISA 3......................................................................................................................14 LISA 4...............................................................
2) raamatupidamisregister - raamat, lahtine leht või kaart, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses. 3) raamatupidamise meetod - raamatupidamisliku lähteinformatsiooni kogumise, läbitöötamise ja üldistamise võtete ühtne süsteemi, mille elementideks on: a) dokumenteerimine - majandustehingute sisu registreerimine algdokumentidel. b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine.
Dokumenteerimine kui raamatupidamise meetodi element Ettevõtete majandustehingute sisu registreeritakse algdokumentidel. Dokumentidel fikseeritakse põhilised andmed, mis iseloomustavad tehingu olemust ja mahtu. Eraldi dokument koostatakse iga tehingu või õhelaadsete tehingute rühma kohta. Dokumentides fikseeritud andmeid kasutatakse tehingute järgnevaks registreerimiseks ja süstematiseerimiseks Inventeerimine, selle iseloomustus Varade allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine. Varade tegelikult olemasolevat kogust võrreldakse arvestusandmetega ning selgitatakse üle- või puudujäägid, nende põhjused ja süüdlased. Sünteetilise ja analüütilise arvestuse võrdlus Sünteetilisest arvestusest saadavad andmed on ebapiisavad, sest niisugusest arvestusest ei ole võimalik saada ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavaid detailseid andmeid
lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal struktuuriüksuse dokumendihalduri poolt oma arhivaalide kohta 3 (kolme) kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu. Arhivaalide loetelu koostamise aluseks on ülikooli dokumentide loetelu. Arhivaalide loetelu täitmise eest vastutab struktuuriüksuse juht.
lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal struktuuriüksuse dokumendihalduri poolt oma arhivaalide kohta 3 (kolme) kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu. Arhivaalide loetelu koostamise aluseks on ülikooli dokumentide loetelu. Arhivaalide loetelu täitmise eest vastutab struktuuriüksuse juht.
-Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, peab tööandja arvestama mitmete asjaoludega. Varalise vastutuse kokkulepe -Varalise vastutuse kokkuleppe puhul vastutab töötaja tema käsutusse antud vara eest. -Sel juhul peab tööandja maksma töötajale hüvitist. -Kirjas peab olema, mis vara on töötajale antud ning kus ja mis aja jooksul ta vastutab. -Töötaja saab varalise vastutuse võtta ainult siis, kui ta saab selle vara allesoleku tagada. -Kahjuhüvitise suurus pannakse paika igal juhtumil eraldi. -Tingimused panevad paika töötaja ja tööandja koos, kokkulepe peab olema kirjalik. Tasaarvestamine -Kui tööandja ja töötaja peavad üksteisele maksma mingi rahasumma, võib kasutada tasaarvestust. -Töötasust tohib summasid kinni pidada vaid töötaja nõusolekul. -Erandiks on kokkulepitud limiidiga kulud. -Nõusolekuta võib kinni pidada ettemakseid, mida peab tagastama.
Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist);
Põhivara konto: masinad. Pank D K D K 20 000 1. 20 000 Põhivara amortisatsioon- numbriga 4422 D K 2. 4000 Põhivara akumuleeritud kulum D K 2. -4000 Inventeerimine · Inventuuriakt - varade arvestuse järeldusdokument · ettevõttes tegelikult olemasoleva vara allesoleku ja seisukorra kontroll · Inventuuri eesmärgiks on fikseerida vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega · Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. · Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raamatupidamisandmed vastavusse tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid.
Tegevuskoht omab tähtust lepingute täitmise korral. Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik inimene on kadunud, aga tal on näiteks ülalpeetav, tema vastu on nõudeid vms, st on tsiviilõiguslik vajadus tuvastada, et ta on teadmata kadunud, et saada nimetada tema varale hooldaja (kui on huvitatud isikute taotlus). Vara hooldaja võib anda varast ülalpidamist ja peab maksma teadmata kadunud isiku võlad, peab lisaks hoolitsema vara allesoleku eest. Hooldaja ei saa käsutada kinnisasju. Kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab hoolduse ja hooldaja peab aru andma. Kui hooldaja on oma kohustusi täitnud ebakohaselt, siis teadmata kadunud olnud isik võib tema vastu esitada kahjunõude. Kui on alust arvata, et inimene on surnud, kuid laipa pole leitud, tekib vajadus isiku surnuks tunnistamiseks. Sel juhul avaneb pärand, sest eeldatakse, nagu ta oleks tegelikult surnud. Juriidiliselt pärandi avanemise seisukohalt vahet ei ole
Tegevuskoht omab tähtust lepingute täitmise korral. Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik inimene on kadunud, aga tal on näiteks ülalpeetav, tema vastu on nõudeid vms, st on tsiviilõiguslik vajadus tuvastada, et ta on teadmata kadunud, et saada nimetada tema varale hooldaja (kui on huvitatud isikute taotlus). Vara hooldaja võib anda varast ülalpidamist ja peab maksma teadmata kadunud isiku võlad, peab lisaks hoolitsema vara allesoleku eest. Hooldaja ei saa käsutada kinnisasju. Kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab hoolduse ja hooldaja peab aru andma. Kui hooldaja on oma kohustusi täitnud ebakohaselt, siis teadmata kadunud olnud isik võib tema vastu esitada kahjunõude. Kui on alust arvata, et inimene on surnud, kuid laipa pole leitud, tekib vajadus isiku surnuks tunnistamiseks. Sel juhul avaneb pärand, sest eeldatakse, nagu ta oleks tegelikult surnud. Juriidiliselt pärandi avanemise seisukohalt vahet ei ole
annaabi.ee 
