Farmis päris parteid moodustunud polnud, küll aga oli olemas valitsus (sead), sõjavägi (kõik elanikud vajadusel) ja salapolitseina mõned nuhid ning ka koerad. 7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele.
lahele? (M. Veske); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kulla karvaline; ilma nõela pistmata. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk ALLEGOORIAKS, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H. Runneli luuletus “Üks veski seisab vete pääl” kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooriat esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. METONÜÜMIA sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult
eufemism o Sümbol Võrdkuju, pilt, märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset Nt täht süttib ehk taevas su üle veel; üht saart mina otsin Sümbolism püüab asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli nt jumalat. o Allegooria Sümboolne kõne võib areneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta · Nt ,,Üks veski seisab vete pääl" veski kui ühiskonna võrdpilt o Poeetiline liialdus e. hüperbool Nt ,,ja peaks saada surma ma, seepärast surema" L. Koidula o Poeetiline vähendus o o Iroonia Pilkav teesklus Üteldakse ühte, vihjatakse millelegi vastupidisele
Saveljits on Grinjovi teener, tema alati hoolitseb Petrusha eest,on valmis tema eest surra Svabrin ja Grinjovi vahel on suur tüli armastuse eest, nemad võitlevad Pugatsov on vahva vastu, aga Grinjovi eest, sest alguse Pjotr oli lahe temale “Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde’ist”, Robert Louis Balfour Stevenson 19. Stevensoni romaani “Kummaline lugu dr Jekyllist ja mr Hyde'ist” on nimetatud allegooriaks. Kuidas te sellest aru saate? Kas te nõustute selle määratlusega? Põhjendage tekstist näiteid tuues. Многие исследователи полагают, что в «Странной истории…» Стивенсон представил аллегорию двойной жизни «добропорядочного человека» викторианской эпохи,
5) Ümberütlus e perifraas - rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu. 6) Sümbol - võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks e allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. 7) Poeetiline liialdus ja selle vastandus poeetiline vähendus. 8) vastandväljendus - seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni: 9) Sünesteesia ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. 10) Iroonia e pilkav teesklus, kus üteldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega
Ümberütlused on ka SÕNAKEELD e TABU- (issand, põrguvürst, härra direktor (mitte Ants ega Jüri) ja MAHEVÄLJENDUS e EUFEMISM- (armurõõm, võid jääda Nimetuse riiki; Sääl teistpoool ust). SÜMBOL- võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. ! Täht süttib taevas; Lill tärkab su haua pinnast; Me liigume loogeldes loojangu poole. Sümboolne väljendus võib laieneda MÕISTUKÕNEKS e ALLEGOORIAKS- tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. ! ! Üks veski seisab vete pääl- kõneleb üksikust veskist, kuid mõtet võib ! ! ! ! ! ! ! laiendada kogu ühiskonnale. POEETILINE LIIALDUS e HÜPERBOOL ! ja peaks sada surma ma seepärast surema! ! ! Miljoneid aastaid ja enamgi valmib üksainus mõte, triljon kirge vajab tekkimiseks vaid murdosa sekundist.
ümber öeldes, Näide: Lauluisa (Kreutzwald), Kirjaneitsi (Koidula); kasutatakse ka mõistatustes. Sümbol e võrdkuju on metafoorne kõnekujund, mille puhul üldtuntud kujund, pilt või märk asendab teatud abstraktset mõistet. Üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist, näiteks öö on konkreetselt ööpäeva üks osa, kuid üldistatuna tähendab surma. Koit ja hommik on vabaduse ja nooruse sümbol, meri avaruse ja vabaduse, rist usu ja süda armastuse sümbol. Allegooriaks on metafoorne kõnekujund, millega elunähtust või mõistet väljendatakse mõne elulise kuju kaudu. Jänes kehastab argust, vikatimees surma, rebane kavalust, jänes argust, eesel rumalust. Allegooria kehastab midagi, sümbol tähendab või tähistab. Metonüümia e ümbernimetus on kõnekujund, milles ühe mõiste nimetuse asemel võetakse teine nimetus kindla suhte põhjal. Näiteks: kirjaniku teose asemel ütleme autori nime, nagu
Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister. Lühiproosateos „Pöialpoiss“ on sümbolistlikum kui üliõpilasnovellid. Novellide kirjutamisega paralleelselt muutub Tammsaare looming taas realistlikumaks varasemast erineval kujul. Üleminekuteos uusromantilisest perioodist klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde on „Juudit“ (1921): uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks, tegelased on peenelt psühhologiseeritud. Puhtalt kõrgperioodi kuuluv on „Kõrboja peremees“. 1920ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani kirjanduslainet – see pole küll dekoratiivses mõttes peremeheromaan, kuid selle paatos on siin ikkagi. Uut stiili võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. „Kõrboja peremees“ – saatus juhib tegelasi. Saaatus tähendab ettemääratust. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu
sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat nagu E. Enno. Allegooria Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H.Runneli luuletus ,,Üks veski seisab vete pääl" kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. Metonüümia - sarnaneb sageli metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega
kui tagasipöördumist realismi juurde, aga kuidagi uuel kujul. Üleminekuteoseks võiks olla uusromantilise perioodi juurest klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde näidend "Juudit", mis ilmus 1921. aastal ja mis ühendab kahe perioodi märke. Ei saa rääkida, et see oleks realistlik näidend, aga realismiga on sellel mingisugust pistmist. "Juuditi" näitel võiks öelda, et uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks ja selline mõistukõne on olemas. Teisalt näeme seda, et huvi psühholoogia peenete nüansside vastu ei kao kuhugi. Perioodi selgemaid avalööke on "Kõrboja peremees". 20ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani kirjanduslainet. See pole dekoratiivses mõttes peremeheromaan, aga peremeheks olemise paatos pole siin puudu. Põhistiil, mis hakkab 1920ndatel ja 1930ndatel, töötab ta välja "Kõrboja peremehes". Uut
annaabi.ee 
