DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo) Suurenemine (+) Vähenemine () Käive Käive Kohustuste ja kapitali lõppjääk (saldo) Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreedit käive deebet käive Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel poolel, vähenemised asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit:
Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa
vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel) Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele Analüütilistel kontodel registeeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine- Arvestusmoodus, kus majandustehing registeeritakse arvestusregistrites ainult üks kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus
analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis.
Analüütiline arvestus – varade ja kohustiste nii naturaalnäitajates kui sulas peetav detailne arvestus Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3. Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised: sisemise kontrolli võimalikkus lihtne selgitada majandustegevuse tulemust võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5 1) Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2) Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus
mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis.
Raamatupidamiskohuslane avab ühele sünteetilisele kontole nii palju analüütilisi kontosid, kui palju pn vaja. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: 1)Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavalt analüütilistele kontodele. 2)Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3)Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Ühekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses See on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Selliste andmete registreerimise moodust kasutades ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ning ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemust. Sisemise kontrolii puudumine ei võimalda välja tuua vigu arvestuses ning seetõttu võivad arvestusandmed olla ebatäpsed. Kontode korrespondeerumine
Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte.
perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud Kontode seaduspärasused 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: - aktivakontode algsaldo deebetisse - passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele · 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4 Kahekordne kirjendamine · kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto deebetisse ja vähemalt ühe konto kreeditisse. · Iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel. · kontode vahel tekib seos ehk kontode korrespondeerivus · Kirjendamismeetodid · Lihtlausend - ühe konto deebet, ühe konto kreedit · Liitlausend - · ühe konto deebet ja mitme konto kreedit
· Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte.
1 Võlg AS-le Kadakas 1000.- 1000.- 18000.- 18000.- 2 Võlg AS-le Majakas 4000.- 10000.- 12000.- 6000.- 3 Võlg AS-le Allikas 0.- 6000.- 10000.- 4000.- KOKKU 5000.- 17000.- 40000.- 28000.- 36 Peavad võrduma konto võlg tarnijatele: algsaldoga, deebetkäibega, kreeditkäibega, lõppsaldoga. 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise esmaülesandeks, mis eeldab
omavalitsusorganite, töötajate, mitmesuguste muude deebitoride ja kreeditoride ning omanike lõikes. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: *iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele; *analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole; *analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 6.Kahekordne kirjendamine. Tekkepõhise arvestusega kaasneb majandustehingute kahekordne kirjendamine. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osadena mitme) konto kreeditisse. Niisiis tuleb kõik majandustehingud kirjendada, kasutades ühte järgnevatest võimalustest. 1
annaabi.ee 
