Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid * bioplasti tootmiseks looduses lagunev plastik, tooraineks teravili
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Vetikad Kaugidas Sissejuhatus vetikate kohta Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist üherakulistest 1-2 viburiga organismidest. Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid ja värvusetuid organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised loomadele
Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe
Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke. KOKKUVÕTE Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele. Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja algloomadele, kus üldine arvutus on keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juures. Peipsis on määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad. Zooplanktonite rühmadest on Peipsi elupaigaks vesikirbulistele, keriloomadele, aerjalgsetele ning rändkarpidele. Ka põhjaloomastiku poolest on Peipsi rikas. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Liigirikas on Peipsi veel kalafauna poolest, kus elab 37 kalaliiki
Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid mineraaltoitaineid ka ise, et kasvada ja areneda. Mõningatel juhtudel võivad vetikad ja bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise toiduks algloomadele ja zooplankteritele ning sel viisil toimub olulise osa orgaanilise aine tagasitoomine veekogu toiduahelasse. Bakterid moodustavadki koos vetikate ja taimedega toidupüramiidi aluse ning ülejäänud veeökosüsteemis elavad organismid tarvitavad kas otseselt või kaudselt nende tekitatud orgaanilist ainet. Kõige olulisem rühm, kes baktereid veekogudes sööb, on algloomad. Nende toitumine bakteritest ongi peamine tee, kuidas toitained ja energia hakkavad mööda toiduahelat ülespoole liikuma
Komposti valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaalid), linnusõnnik, põhk, puulehed, okkad, lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäätmed, reoveesetted, olmejäätmed, õliseemnete kestad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid, õlleraba ja muud orgaanilised heitmed või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasakaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas- tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned
Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD: Tekkinud ja elanud vees peaaegu muutumatutena terveid aegkondi. Üherakulised koloniaalsed on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest. Klorofülli sisaldavad autotroofsed taimelaadsed ja värvusetud heterotroofsed loomalaadsed organismid. Vetikate toitumine: Enamik sisaldab klorofülli (roheline, kuid võib ka punaseid pigmente olla) ja toitub autotroofselt. Vetikate ehitus: Tallus üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, niitjas või plaatjas.
Töövahendid: Vesi algloomadega (näiteks nädalaid lillevaasis seisnud veidi roiskunud vesi koos taimejäänustega), mikroskoop, alusklaas, pipett, prepareerimisnõel, erinevad keemilised ühendid: keedusoolakristallid (jäme sool), suhkur, väike küüslaugutükike, viin (40 % etanoolilahus), kaaliumpermanganaadikristallid, 5 % äädikalahus, kange kohv, piim, 3 % vesinikperoksiidilahus, lisaks veel kaks tahket ainet või lahust omal valikul (millel võiks sinu arvates olla algloomadele mingi mõju). Uurimisküsimus. Kuidas reageerivad vees elutsevad algloomad erinevatele ainetele? Kas selle mõju põhjal algloomadele saab teha ka järeldusi, kuidas kasutada neid ühendeid teiste mikroorganismide peal/juures? Töö käik: 1. Võta alusklaas, lisa mõni tilk vett, kus võib olla algloomi, ja vaata mikroskoobiga, kas preparaadis on liikuvaid algloomi. 2. Lisa algloomadega veele alusklaasil keedusoolakristall, nii et see jääks veetilga ühte äärde ja lahustuks. 3
kopsupõletikku. Ravitakse antibiootikumidega (tetratsükliin, erütromütsiin). Familia (perekond): Spirochaetaceae SPIROCHAETAS (spiroheedid) 2 Spiroheedid on keeritsbakterid ja eristuvad morfoloogia alusel selgelt kõigist teistest bakteritest. Ka fülogeneesipuul eristuvad nad iseseisva haruna. Neid iseloomustab viburite paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom. Näiteks Borrelia burgdorferil.
Klassikaline toiduahel veekogus: toitained (N+P+C) + valgus. vetikad . vetikatoiduline zooplankton . karnivoorne zooplankton Mikroobne ling: autothoonne ja allothoonne orgaaniline aine . bakterid . algloomad (sh. heterotroofsed nanoflagelaadid) . zooplankton Mikroobse lingu puhul on bakterite peamiseks substraadiks vetikate rakuvlised produktid (madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, mida vetikad eritavad mbritsevasse vette). Heterotroofsed bakterid on omakorda toiduallikaks algloomadele. Kui tegemist on oligotroofse veekossteemiga, siis on algloomade toiduallikana olulised autotroofsed bakterid perekonnast Prochlorococcus. Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid, kes satuvad veekogudesse pinnase erosiooni ja sissevoolavava veega. 7. Mikroorganismide funktsioonid veekogus: orgaanilise aine lagundamine, toitainete mineralisatsioon, lahustunud orgaanilise aine assimilatsioon, aineringes osalemine, primaarproduktsioon, toiduallikas. Rohkem kui
tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 41. Vetikate hõimkonnad. Nende hõimkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades – vees elavaist üherakulistest 1-2 viburiga organismidest. Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid (autotroofseid) ja värvusetuid (heterotroofseid) organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised – loomadele
Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist üherakulistest 1-2 viburiga organismidest. Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid 8
Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist üherakulistest 1-2 viburiga organismidest. Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid (autotroofseid) ja värvusetuid (heterotroofseid) organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised loomadele
annaabi.ee 
