3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. 3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega
4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l) =1/(1mg/ml*0,5cm) =2ml/(mg*cm) Saadud ekstinktsioonikoefitsienti kasutasin valgu alglahuse kontsentratsiooni arvutamiseks: C=89*A/(*l) C=89*0,059/(2*0,5)=5,25 mg/ml Arvestades, et me tegime kasutasime 120000 kordset lahjendust, oli kasutatud valgulahuse kontsentratsioon 0,00004375 mg/ml. Tulemused:
3 5 10 2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm
Tekkis must sade, mis viitas CoS, NiS või FeS tekkele. Täielikuks sadestamiseks lisasin veel paar tilka TAA lahust ja hoidsin 2 minutit vesivannis. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segasin. Sade praktiliselt ei lahustunud. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi ja sademe. Lisasin sademele 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka konts. HNO3, hapete liia eraldamiseks kuumutasin vesivannis kuni enam pruuni NO2 ei eraldunud ja lahjendasin 1,5 ml-ni. Kuna alglahuse värvus viitas nikliioonide olemasolule, otsustasin selle olemasolu esimesena kontrollida. Lisasin saadud 5 tilgale lahusele 6M NH3H2O lahust leelisese reaktsioonini ja 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust. Tekkis iseloomulik roosakaspunane sade, mis tõestas Ni2+ ioonide olemasolu lahuses. Toimunud reaktsioonid: Ni2+ + S2- NiS 3NiS + 2HNO3 + 6HCl 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Ni2+ + 6NH3H2O [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l
Paralleelproovide keskmine optiline tihedus on (0,134+0,136)/2 = 0,135 ABS. Kaliibrimisgraafiku järgi on melonimahla lahuse kontsentratsioon 0,36 mg/ml Kalibreerimisgraafikult lugesin andmed järgnevalt: kuna tegemist on lineaarse sirgega, võin jagada otsitava suuruse (0,135) kahega, kuna graafik pole piisavalt suur, et otsitavat suurust kohe leida, vastava suuruse, mis sain 0,18, korrutan aga kahega, et saada vajalikku suurust. Selle alusel sain graafikult 0,36 mg/ml Alglahuse konsentratsioon on 0,36mg/mL x 50mL = 18 mg/mL Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: , kus C - glükoosi konts. uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule = 0,36 mg/ml L mahla lahjendustegur = 50 10-3 tegur üleminekuks grammidele d- mahla tihedus = 1g/cm3 Järeldus Glükoosi sisaldus melonis on ligikaudu 2,68%. Minu katse tulemuseks on 1,8%. Erinevus võis tulla
ε∗l reaktsiooni kiiruse ( v =C produkt /t ) Selleks, et koostada graafik teljestikus v/E, pean leidma E ehk ensüümi kontsentratsiooni. Arvutan ensüümi kontsentratsiooni alglahuses: A∗C 0∗89 C ens= . A 0∗120000 Võtan arvesse, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280 nm optiline tihedus 1 ning ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0,059, seega 0,059∗1∗89 −5 mg μg =4,4∗10 =0,044 1∗120000 ml ml C ens∗V ens Arvutan ensüümi kontsentratsiooni igas reaktsioonisegus: E=
4. pH mõõtmine ja arvutused. 4.1. Mõõta õppejõult saadud HCl kontroll-lahuse (p.3) pH pH = 1,41 4.2. Teha HCl kontroll-lahusest 10x lahjendus. Selleks pipeteerida 10 mL seda lahust 100 mL mõõtkolbi, täita kolb kriipsuni destilleeritud veega, sulgeda korgiga ja loksutada intensiivselt. Mõõta saadud lahuse pH. pH = 2,36 4.3. Teha punktis 4.2 saadud lahusest 10X lahjendus (st. alglahuse 100X lahjendus). Mõõta saadud lahuse pH. pH = 3,28 Töötamine pH-meetriga ∗ Töökorda seatud elektroodi hoitakse destilleeritud vees või spetsiaalses lahuses. ∗ Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1
lahusesse valget sadet. See katse tõestas Zn 2+-ioonide olemasolu lahuses valge sademe tekkena. Kontrollreaktsiooniks lahustasin sademele (üritades vedelikku pealt pisut eemaldada, kuna sade ei olnud ühtlaselt põhjas) 2M HCl lahusega sama koguse jagu. Saadud lahusest 4 tilgale lisasin 3 tilka K 4[Fe(CN)6] lahust. Ka siin tekkis valge sade, mis kinnitas Zn 2+-ioonide olemasolu lahuses. . Reaktsioonivõrrandid: Alglahuse keetmine, eraldades H2O2 liiga: . 2+ - 2- Zn + 4OH [Zn(OH)4] , lahuses. . Tsentrifugaadile lisades tioatseetamiidi lahust: . 2- - [Zn(OH)4] + H2S ZnS + 2OH + 2H2O, valge sade. .
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Katses kasutatavad ained 1. Ammoniaagi kontsentreeritud lahus 25 %, tihedus 0,91 g/cm3 2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett 2
2 õhk 4 12 7 8 Joonis 2. Katseseadme skeem. 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Töö käik AMMONIAAGI VESILAHUSE VALMISTAMINE JA AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Valmistatakse 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett. Lahuse kontsentratsioon määratakse 20
Elueerimisseguna kasutasime heksaan:etüülatsetaat:jää-äädikas (3:1:0,05) segu, ilmutasime aniisaldehüüd-ilmutiga. Hüdrolüüsitud lipiidide proovis on selgelt näha rasvhappe (AA) standardiga kokku langev plekk, lisaks on näha, et rasvhapete kontsentratsioon proovis on tunduvalt kõrgem, kui standardis st kõrgem, kui 1 g/l, mistõttu edasiseks tööks lahjendasin oma proovi 400 l kloroformi lisamisega. Alglahuse proovis standardiga kokku langev plekk puudub, näha on mitmeid plekke AA plekist nii kõrgemal kui madalamal kõrgemal on tõenäoliselt fosfolipiidid, kuna neil puudub karboksüülrühm, madalamal aga mitmesugused jäägid. 5. Rasvhapete segu kvantitatiivne analüüs TLC meetodil Määrasime rasvhapete kontsentratsiooni TLC meetodil, kasutades elueerimisseguna heksaan:etüülatsetaat:äädikhape (3:1:0,05) segu ja ilmutina forsformolübdeenhapet 2,5% etanoolilahuses
1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus: Teisendame kõik kontsentratsioonid molaarseteks. 21.6 massi% Na2CO3 lahus sisaldab 21
annaabi.ee 
