MAAILMA USUNDID 19.november - Martti Kalda HINDUISM Budism Suurem ja mõjukam. India usundid: juba iidselt ajal usuvabadus. Deklareeriti esimest korda 3 saj enne kristust. Viimane rahvaloendus 2001aastal: 81% elanikkonnast hindud, 12-13% moslemid neist 9% sunniidid, 2-3%shiidid, 2% kristlased, 2% sihhid NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju. Hinduism(lääne-eurooplaste nimi)-Indias ei lahutada rel selle põhimõtte järgi. on olemas kogum rel., mis eristuvad teatud joonte näol. pluralism oluline. 2. eristus ei ole mitte ainult religioosne vaid ka ühiskondlik eristus, etniline eristus. hinduks ei saa hakata, vaid sündida. India tsivilisatsiooni võimatu lahutada induismist endast. Ühisjooned, mis hinduismist hinduismi teevad.
töö ühenduse edendamiseks) •Aktiivne ja pealetükkiv misjon (see on enamasti liikmetele kohustuslik ning sageli seotud kindlate töötundide ja pööratavate arvuga; nad on selleks korralikult treenitud ning vastused võimalikele küsimustele on juba eelnevalt valmis) •Kõik, kes ei kuulu sellesse gruppi, on määratud hukatusse •Lahkumine grupist võrdub Jumalale selja keeramisega 9) Mida usuvad : Jehoovatunnistajad – Algkristlus Mormoonid – Kristlus Elu sõna – Kristlus Bahaism - Ühenduskirik ehk muunid – Kristlus Uusapostlik kirik – Katolik Uus ajastu ehk esoteerikud – maagiat, üleloomulike võimeid, nõida Satanism – Saatanat, Põrgut jms. Viccad
19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm 13 Lane 2002, lk. 20 14 LAHE Jaan. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn Kodutrükk, 2001, lk. 105 15 Lane 2002, lk. 20 16 Lane 2002, lk. 20-21 17 Lane 2002, lk. 21 18 Lane 2002, lk. 22 19 Lane 2002, lk. 23 20 Lane 2002, lk. 23 4 nime samale Jumalale, kes teostab kolme eri rolli, aga mitte kolm eri Jumalat. 21 Tertullianus vastas neile, et Jumal on üks substants kolmes isikus. Tertullianus leiutas terminid, mida hiljem hakati kasutama Kolmainsuse ja inkarnatsiooni õpetuse
Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik). Palestiina alade hõivamine. Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt, kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?) ja kristlaste tagakiusamine; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur. 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9.
2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoosis ja algkristlus" eest, millega osalesin üliõpilaste teadustööde konkursil; 2005 Münsteri Ülikooli auhind gnoosise uurimise eest. Teadustöö põhisuunad: Ühiskonnateadused ja kultuur, Teoloogia(Võrdlev usundilugu) Küllap on enamikule minu eakaaslastest tuttavad lood vene vägimehest Ilja Murometsast. Nooremad inimesed ei pruugi neid lugusid teada ja seepärast pean alustama lühikese kokkuvõttega loost, mis on olnud minu jaoks tähenduslik juba palju aastaid.
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast.
väljaminemist kindlalt sööma lindude eest kaitseks. Pühaootusliikumine (messianistlik liikumine) religioosne liikumine, mis ootab millegi suure peatset saabumist: · Melaneesia ja cargo-kultus 20.saj keskel tekkis arvamus, et valgete inimese tehnika tuleb teispoolsusest melaneesia esivanemate poolt. · ,,Ghost Dance" - 19.saj indiaanlased ootasid, et esivanemate vaimud ajavad valged minema · Algkristlus · Lääne-Eesti taevaskäijad, priilased ootasid, et tuleb pilv, mille peale hüpates saab ära minna. 22 Shamanism Shamaan on vahendaja teispoolsusega, läheb hingele järgi teispoolsusesse. See toimub läbi transi. Mircea Eliade mõjutas palju samanismi uurimist. Shamanism: 1. Ekstaasitehniks 2. Religioon 3. Psühholoogilis-patoloogiline fenomen 4. Arktiline hüsteeria Pali samana; Sanskriti shramana; Hiina sha-men jne...
koopamaalinguid (Altamira). 9.-8. saj. e.Kr. rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid. (Cadiz,Malaga jt.), hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid (Emporion jt.) Rauaajal tuli Hispaaniasse kelte, kelle segunemisel varasema rahvastikuga tekkisid keltibeerid. Loode-Hispaanias elasid baskid. 3. saj. e.Kr. tulid kartaagolased, seejärel roomlased. 28. a. e.Kr. tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare Rooma impeeriumi osaks, kus levis algkristlus sama vara kui Roomas endas. 7. saj. jõudsid saarele araablased, läänegootide alad alistati. Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella -
Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti
Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti
edasikandjast. Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest. Algkirik väitis, et rahu (rahulolu) ei ole võimalik saada (juudi kombel) kõigi seaduste range täitmisega (49.a. apostliku kirikukogu otsus), kuid rahu ei saavuta ka Rooma tavadele vastava sõjalise ning juriidilise rahustamisega
Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju demokraatlikum (levis spontaanselt alt üles). Zwingli jaoks oli pildirüüstamine positiivne nähtus, sest piiblis polnud selle vastu midagi kirjutatud. Sveitsis algas 1529 ususõda, kus Zwingli langes. Zwinglist veel radikaalsem oli Konrad Grebel (1526). Grebelit Luther lausa taunis. Grebel paneb aluse uuestiristijatele (anabaptistidele). Grebel oli ise pärit Zürichist ja tema eesmärk oli taastada algkristlus protestantismi radikaalseim vool, oli äärmiselt demokraatlik (polnud hierarhiat). Tema arvates tuli kirik lahutada riigist. Tema ideesid toetas eelkõige Sveitsi linnade väikekodanlus, Sveitsist levis see Lõuna-Saksamaale, Madalmaadesse ja Määrimaale (Tsehhimaal). Anabaptismile järgnes baptism Inglismaa ja USA(17saj). Neljas põhiline usuvool oli kalvinism, millele aluse pani prantslane Jean Calvin (suri 1564). Kalvin pidi Prantsusmaalt lahkuma, kuna ta oli avalikult protestant
12. JUNG, Carl Gustav, Four Archetypes Mother, Rebirth, Spirit, Trickster. London, Ark Paperbacks, 1986. 13. JUNG, Carl Gustav. The Development Of Personality, collected works vol. XVII, Princeton University Press, Princeton, 1991. 14. JUNG, Carl Gustav. Answer To Job. London, Routledge, 2002. 15. JUNG, Carl Gustav, Mälestused, unenäod, mõtted. Tallinn, Eesti Raamat, 2004. 16. JUNG, Carl Gustav. Mina ja alateadvus. Tallinn, AS Kirjastus Ilo, 2005. 17. LAHE, Jaan. Gnoosis ja algkristlus, Tallinn, Kodutrükk, 2004. 18. LAMMERS, Ann Conrad & CUNNINGHAM, Adrian, The Jung- White Letters. New York, Routledge, 2008 19. LAO- ZI, Dao õpetus. Tallinn, Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, 2005. 20. MATSIN, Paavo, C.G. Jung ja alkeemia. Diplomitöö. Tallinn, 2003 21. NIGOSJAN, S. A. The Zoroastrian Faith- Tradition And Modern Research, McGill- Queen`s University Press, Montreal 1993. 22. OBERMAN, A. Heiko, Luther Man Between God And The Devil, Fontana Press. London, 1993. 23
annaabi.ee 
