nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada. 3 Jumalanna Rhea Zeusiga Kiri Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri desifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol
Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud); kirjastus; ilmumisaasta; soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata
Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud), kirjastus, ilmumisaasta, soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.
New York: Lippicott Williams and Wilkins. Ühe autori (toimetaja, koostaja) kirjutatud või organisatsiooni poolt välja antud tööd esitatakse kronoloogilises järjestuses. Näide 15: Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta. Näide 16: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 17: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata
järgmisi elemente: autori(te) nimi(nimed), väljaandmise aasta, pealkiri ja publitseerimise andmed. Need andmed on vajalikud konkreetse allika tuvastamiseks. Elektroonilise dokumendi korral peavad reeglina kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, millise koduleheküljega on tegemist, selle külastamise kuupäev ning aadress (Krull 2004). Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad ja samuti peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Kirjandusloetelu alfabeetilise järjestuse puhul esitatakse kasutatud teosed autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata
reastatakse kirjandusloetelus ilmumisaasta järgi alustades vanemast. Näide 14: Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele, samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse (ühe autori tööde omavaheline järjestus) pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Täht pannakse kohe aastaarvu järele, tühikut vahele ei jäeta. 31 Näide 15: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 16: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New
Esimene ring Põlvamaal Hupel. Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele, otsustati, et ei osteta tervet raamatukogu, vaid sealt valitakse vajalik. Morgenstern alustas süstemaatilise kataloogi, hiljem alfabeetilise kataloogi loomist. 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts (Faehlmann, Kreutzwald) koguti kõiki teoseid mis eesti keeles või Eesti rahva kohta. 1853 Loodusuurijate Selts ka raamatukogu. Tallinnas 1825 Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. 2 1842 asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing ülesandeks säilitada ja suurendada Eestimaa Avalikku
teisekeelsega(Tallinn-Reval). 2) ametlik keel ei muutu , aga mõnes teises keeles võetakse kasutusele kohalik nimi (Bombay >Mumbai,) 3) ametlik keel ei muutu aga sellekeelnenimi muudetakse (Kuressaare- Kingissepaks). Võõrnimed- reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast). Ümberkirjutus jaguneb: 1) transliteratsioon e ümbertähtmine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil. See on moodus ühes kirjas teksti tähttäheliseks ümberkirjutseks teises kirjas. Ta on pööratav ehk võimalik algsesse tähestikku tagasi viia. 2) transkriptsioon ehk tavaümberkirjutus on toiming, mis kujutab endast ühe keele märkide esindamist-algsest kirjasüsteemist sõltumata-mis tahes muu foneetilise tähtede või märkide süsteemi abil. See on moodus ühes kirjas teksti häälduslähedaseks ümberkirjutuseks
Küll aga on selle seeria iga köite lõpus kronoloogilised ja alfabeetilised märksõnade registrid, mis võimaldavad leida seaduse teksti järjekorranumbri antud köites juhul, kui on teada vastava õigusakti väljaandmise aasta. 9 Näiteks 1892. a uue linnaseaduse teksti leidmine III seeriast, kuhu ta ajaliselt kuulub, on võimalik köite lõpus oleva kronoloogilise ja alfabeetilise märksõnade registri abil, mis näitab, et nimetatud seadus asub XII köites nr. 8708 all. Igas seerias (I, II, III) algab seadusandlike aktide kronoloogiline sissekanne järjekorranumbriga 1 ja jätkub jooksva numeratsiooniga, kusjuures järjekorranumbrid on aluseks aktide leidmisel vastavates köidetes. Näiteks 1775. a kubermanguvalitsemise seaduse (asehalduskord Venemaal) leidmiseks, mis ajaliselt kuulub I seeriasse, tuleb alfabeetilisest registrist vastava märksõna alt leida
annaabi.ee 
