Alender sai solisti koha endale Trubaduur · 197274 oli ta üks mitmest vokalistist hipilikus "rockkommuunis" Andromeeda · 197476 juhtis Alender Teravikku, ühte omapärasematavangardsemat Eesti rockbändi üldse · 197980 laulis Alender legendaarses Propelleris, kus just tema tuli ideele teha pühale tekstile "Eile veel" (biitlite "Yesterday") uus veider viis · Urmas Alender kui autorlaulja, helilooja ja poeet oli enamasti ja teenimatult Alenderi kui rockvokalisti varjus · Täiesti unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes
olema hästi palju taskuid. Kuigi Urmasel oli palju püstoleid ja ta nendega tüdimuseni mängis, ei arvanud ta kunagi, et vägivald on probleemide lahenduseks. Sellest põhimõttest ajendatuna ei võitnud ta koolis kuulsust kaklejana, vaid koomikuna. Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule
Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rokkmuusikat ning selle teket. Alender andis kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender suutis kuulajate silme ette maalida pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutades nii kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu on tunnetada tänapäevani, mis tõttu tema 60 juubeli puhul anti kolm kontserti üle eesti. Käisin 24. novembril Pärnu Kontserdimajas Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade
noore eesti kultuuriga. 5 Teine periood proge ruja(1976-1979) 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid
on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4 Virve Osila luulekogud 1990 ,,Mälestuste tuul" ,,Valgus valuvaikselt väreleb" 1993 ,,Südameaed" 1994 ,,Lootuse luiged" 1995 ,,Hingelind" 1996 ,,Peotäis päikeseõisi" ,,Liblikatiibade tuhk" ,,Tundelaulud" ,,Kodulaulud"
Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on Virve Osila luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt. Luulekogust: Luulekogu, mille ma valisin on Virve Osila ,, Pühendused ". Selle luulevihiku peasponsor on Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Autori tänu kuulub ka paljudele Ida-Viru maakonna omavalitsusele, kes Pühenduste ilmumiseks õla alla panid. Tegemist on luulekoguga, kus luuletaja pühendab luuletusi kindlatele inimestele. Iga luuletuse alguses on tekst, kus luuletaja kirjeldab, kes oli see inimene tema elus ja tema elu käigust.
Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda. Esimeseks looks oli ,,Tule kui leebe tuul," mis oli omal ajal väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti oli lugu tuttav ka kõigi sealviibijate hulgas, kes laulsid lugu vaikselt kaasa. Teiseks looks, mis esitamisele tuli oli Urmas Alenderi lugu ,,Hüvasti kollane koer". Enne loo juurde asumist rääkis ta, et ta võtab kitarri iga päev kätte ja üritab natukene mängida. Oli näha, et artist ei olnud veel haigusest terveks saanud, sest tema silmades oli kummaline ja natukene väsinud pilk. ,, Hüvasti kollane koer" ei olnud rahvale nii tuttav nagu seda oli eelmine laul, sest kaasa lauljaid oli palju vähem . Hoolimata sellest, kas laul oli rahvale tuttav või mitte, oli publik kaasa haaratud igast laulust.
Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. KOLMAS PERIOOD (1981-84) - "POP"-RUJA Plaaniti jõulist come-back'i - Ruja 10. aasta juubelikontsert 1981. aastal Linnahalli saalis koos Tõnu Kaljuste koori ja Eesti Raadio kammerorkestri Paul Mägi juhatusel. Mängiti ülevaatlikult esimese poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor
05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07.2008-06.07.2008 XV Vanamuusikafestival 11.07.2008 Nato Big Bandi ja Haapsalu Big Bandi kontsert 11.07.2008-13.07.2008 American Beauty Car Show 19.07.2008 Urmas Alenderi mälestuskontsert "Minu Eestimaa" 20.07.2008 ansambel Dagö kontsert 01.08.2008-02.08.2008 Augustibluus 05.08.2008 Ansambel Jäääär kontsert 09.08.2008 Kontsert "Laulus on Eestit" 09.08.2008 SEE Muusika. Pungi ja roki õhtu 10.08.2008 Meie Mees. Sõprade Tuur 2008 15.08.2008 Öökontsert- neidudekoor Canzone 16.08.2008 Öökontsert- Haapsalu Kammerkoor 24.10.2008 SEE MUUSIKA-Metalbändid-I metalüritus Haapsalus! 06.11.2008 Kammerkontsert "Armastus Eesti moodi" 09.11
järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka
järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho (instrumentaalne jazzfusion), Radar (jazzfusion) ja Ruja, aga nagu juhtus ka välismaal, algas hiljem Eestiski
kujunes enda, peamiselt koolinoortest koosnev, kuulajaskond. Samas oli repertuaaris ka tõsisemaid, sõnumiga laule. Kolmanda perioodi kokkuvõtteks sai LP, millel basskitarri mängib Tiit Haagma, löökpille Jaan Karp ning teised tegijad olid samad. (ibid: 142-143) Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand, väljendusjulgus ning püsiväärtusega teemade eelistamine. Kõik läbi käinud muusikud on Ruja loomingulisust mõjutanud. Urmas Alenderi siiras ja sügav lüürika ei jäta kedagi külmaks. Endiselt on ta ansamblis sõnumivahendaja, aga ka paljude tekstide ja laulude autor. Nõgisto isepärane kitarrimäng on alati rujalik lisaväärtus, samuti on ka tema sulest paar lugu sündinud. Igor Garsnek rikastas ansambli kõlavälju elektrooniliste tämbritega. Tema loomingus on tunda nii hevihingust kui romantilist mõtteviisi. S. P. Gulliver oli korraliku tehnilise pagasiga basskitarrist. Kindla trummikarkassi loob Arvo Urb. 1987
annaabi.ee 
