Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aleksis Kivi ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aleksis, kirikuõpetaja, kullervo, reisidlik, professor, maailmakirjandus, alexis, poega, hankis, helsingis, kolinud, eelduseks, õppimisel, reisida, lugemus, silmaring, uurijatel, luges, shakespeare, mõjutusi, kasvandik, inimesena, seitse, kalevala, margareta, versioon, kodumaine, näitemäng, esteetika, fredrik, sooritas, autoriteediAleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864)
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo"
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda
...........................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.........................................................................................8 9. Kasutatud kirjandus..........................................................................9 1. Sissejuhatus Mina valisin Soome kirjaniku Aleksis Kivi teose ,,Seitse venda". Selle valiku tegin ma teose nime põhjal, sest see tundus huvitav ja põnev. Mul puudub eelnev teadmine Aleksis Kivist ja tema teostest. Teosest ,,Seitse venda" ei tea ma mitte midagi. See oli ka üheks põhjuseks, miks ma valisin just selle teose, sest tahtsin teada Aleksis Kivist ja teoses ,,Seitse venda". Referaadiga soovin ma saada rohkem informatsiooni Aleksis Kivist ning tema teosest ,,Seitse venda". Põhiline
alkoholi tarvitamine varju ja ta oli ka siiralt süveneva iseloomuga, kuigi mitte sõna kitsamas mõttes. Kivi lapsepõlv oli üks tema õnnelikum aeg elus. Kuigi juba väiksena nõrga kehaehitusega, oli ta ometi liikuva iseloomuga, kuna ta armastas poisikese põlves palju küttimas käia ja harjus nõnda metsa vabadusega, mis mõjutas ka teda hiljem. Samuti huvitus ta juba noorena kirjandusest. Kuid perekonna ainelisi tingimusi arvestades oleks olnud loomulik, et Aleksis oleks oma isa ametit jätkanud või mõne teise sellelaadse elukutse valinud. Nii said ta vendadest kaks rätsepaks ja üks poeselliks. Kivile need ametid ei meeldinud ja ta sai suurema hariduse osaliseks kui ta vennad talle enesele vahest õnnetuseks, kuid ülearvamatuks õnneks soome kirjandusele. Kaheteistkümneaastaselt viidi Stenvall Helsingi kooli. Kuid oma keskhariduse sai ta suurel määral oma käel õppides
teenijatüdruku lauldud armastuslauluna. Runo avastajad iseloomustasid selle sepitsejat, "kirjaoskamatut tüdrukut", lume ja jää tütreks ja võrdlesid neiut Sappho ja temast õhkuva kirega, Humalahullu palakalle Paljude runode lätteks on naiste pettumine oma abikaasades. Käsitletakse otsekoheselt mehe ebatäiuslikkust, isegi julmalt. Pilgatakse mehe füüsilisi nõrkusi. Nt et ei ole miniat, kes aitaks töid teha, kuna mees ei ole suutnud sigitada poega, kes naise võtaks. Kirjeldatakse ka naise kogemusi vägivaldse ja joodikust abielumehega. Küla ja elu armul: naiste kaebelaulud Paljudes kaebelauludes antakse naise kannatusele konkreetne, rasketele elutingimustele viitav seletus. Naise elutingimusteks on pere, kuulumine kas isa, venna, mehe või poja poolt kaitstavasse rühma. Töötada tuli palgalisena, või kui oli liiga nõrk siis kerjama. Kõige tuntum
elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas
annaabi.ee 
