Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisan 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis fruktoosiga kolme minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks.teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremini ja intensiivsemini, kui glükoosiga.Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni
Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus. Kui me jahutame lahust, siis värv saab uuesti siniseks.
soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Kuumutades muutub reaktsioonisegu Tulemus: Reaktsioonisegu värv kuumutamisel värv punakaks. See tõestab, et tegu on ketoosiga, eriliselt ei muutunud. Pikemat aega kuumutades kuna reaktsioon toimus kiiremini. hakkas segule tekkima roosakas toon. Tegu on järelikult aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävannil. Tekkinud
Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob
Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs.
furfuraal, mis omakorda reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte punakaspruunist tume-pruunini. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min keeval veevannil. Fruktoosilahus värvus roosakaks, st tegemist on ketoosiga (reaktsioon kulges kiiremini). Glükoosiahus värvi ei muutnud, tegemist on aldoosiga, mille puhul reaktsioon kulgeb aeglasemalt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidi (tärklise) ahelad on võimelised keerduma joodi molekulide ümber, moodustades sinakasvioletseid joodikomplekse, mis kõrgel temperatuuril taas lagunevad (pöörduv reaktsioon). Töö käik: valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust, lisasin tiga joodilahust- lahus muutus tumesiniseks. Asusin lahust kuumutama kuni värvus kadus, st joodikompleks lagunes kõrgel temperatuuril
Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs.
teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda.
Lisada 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutada, soojendada 4-5 minutit keeval vesivannil. Jälgida värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekkis alguses õrn oranzikas sade, mis hakkas aina enam intensiivsemaks muutuma, kuni lõpuks oli punane. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja
Fruktoosi puhul on tegemist heksoosiga, millest tekkis 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageeris Selivanoffi reaktiiviga, andis punase värvuse. Glükoosi reaktsioonil värvimuutust ma ei täheldanud, sest arvatavasti ei lasknud ma lahusel piisavalt kaua soojeneda. Glükoosi puhul Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" on tegemist aldoosiga, mistõttu reaktsioon toimub aeglasemalt kui ketoosiga. Teoreetiliselt oleks glükoosist kui heksoosist tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal Selivanoffi reaktiiviga sarnaselt reageerinud. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga A. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli kirjeldada tärklise ja joodi lahuse kuumutamisel ja jahutamisel toimuvaid muutusi. Põhimõte seisneb tärklise omadusel moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse,
annaabi.ee 
