Kõigepealt tungisid hunnid idagermaanlaste hulka kuuluvate, Musta mere rannikul asunud idagootide aladele (see oli aastal 375). Idagoodid liikusid nüüd omakorda läänegootide valdustesse. Viimased otsisid aga kaitset Ida- Rooma keisrilt ja rändasid Balkanile (ületasid Doonau jõe, mis oli Rooma riigi piiriks). Ida-Roomas suhtuti uustulnukatesse ettevaatlikult, neid vaadeldi kui põgenikke ja nende õigusi igati piirati. Säärane halvustav suhtumine pani läänegoodid mässama. Kuningas Alarichi juhtimisel liikusid läänegoodid Rooma impeeriumi aladel edasi, otsides nii endale uut kodumaad. 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. See vahejuhtum vapustas paljusid tolle aja inimesi. Seejärel liikusid läänegoodid edasi lääne. 418. aastal rajasid nad Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaania) oma riigi. See riik ulatus ka tänapäeva Lõuna-Prantsusmaale. 451. aastal astusid läänegoodid koos Rooma vägedega ühiselt vastu hunnidele. Hunnid olid
Kümned tuhanded gootide perekonnad siirdusid paatide ja parvedega üle laia Doonau selle paremale kaldale. Varsti aga sattusid nad võimudega vastuollu ja aeti mässumeelsuse pärast Ida-Rooma riigist välja. Lääne poole liikudes sundisid läänegoodid taanduma seal varem elanud rahvad. Hunnide tungimisega Euroopasse algas suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse. Alarichi (loe aalarih) juhtimisel laastasid läänegoodid Makedoonia ja Kreeka ning tungisid Itaaliasse. 410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid linnas elanud orjade abil linna ja rüüstasid kolm päeva suurimat antiiklinna, kust oli aastasadu valitsetud peaaegu kogu tsiviliseeritud maailma. Tervelt 797 aastat, Brennuse gallide rünnakust saadik, polnud Rooma tänavaid tallanud võõra vallutaja jalg. Gootide saak oli tohutu, kristlastest röövlid säästsid ainult kiriku vara
docstxt/.txt
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud
küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta õukonnaringi arusaam iseendast, aga ka kohustused, mille nad endale võtsid, ja eeskujud, kellega tahtsid, et neid võrreldaks. Frangi riigisinod võttis 792. aastal Regensburgis Karli eesistumisel ette rünnaku ketserliku adoptiaanluse vastu, kuid see oli ka aasta, mil Karl tegi ettevalmistusi sõjaks avaaridega. Ikkagi
Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul. Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära ristida. Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm viidi Sardiiniasse. 28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva. Ta alustab kirgliku eksiõpetuse võitlejana ''Contra Academicus''. Teosed: ''Pihtimused''; ''Kolmainsusest'', ''Jumalariigist''- De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410. Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS kõigisl inimestel on võime armastada AMOR. See on kirg, mis langeb kokku inimese sisemise tehtega. Kui see on suunatud igaveseks(ascendit), siis see on CARITAS. Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis see on CUPIDAS. Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele. Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele. Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks.
olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia, Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase
394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. 395 riigi jagunemine pärast Theodosiuse surma tema poegade Arkadiose (Ida-Rooma) ja Honoriuse (Lääne-Rooma) vahel osutus lõplikuks. 406 tungisid vandaalid, sueebid ja alaanid üle Reini Galliasse ja sealt edasi Hispaaniasse. 407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago. Vandaalide laevastik domineeris seejärel Vahemere lääneosas. 434 454 juhtis Lääne-Rooma riigiasju Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida
goodi hõime edasi liikuma sügavamale Ida-Rooma aladele. Otsustava tähendusega oli 378. aastal toimunud Adrianoopoli lahing, kus idaroomlaste väed hävitavalt lüüa said. Konfliktid idaroomlaste ja germaanlaste vahel jätkusid kuni 5. sajandi alguseni, mil goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki. Esialgu suudeti rünnakuid tõrjuda, kuid alates 406. aastast ei suudetud enam gootide rünnakutele vastu panna, 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. Nõnda purunes Rooma võitmatuse müüt ning riik langes korduvate rünnakute alla. 476. aastal tagandas germaanlane Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ent segased ajad jätkusid, germaani hõimude, gootide, vandaalide, sueebide, langobardide, anglide, sakside, jüütide ja teiste liitlashõimude riigid tekkisid ja kadusid, püsivamad olid vaid Frangi riik tänase Prantsusmaa aladel ja läänegootide riik tänase Hispaania aladel.
· "Pihtimused" · Maised eesmärgid inimest ei rahulda, sest ta on · "Kolmainsusest" pidevalt uute eesmärkide jahil. · "Jumalariigist" De civitate Dei. 22 raamatut. See · Kõrgeim ja muutumatu varandus (summum et on peateos, mida kirjutas aastail 413-426. Impulsi incommutabile bonum) on üksnes Jumal. andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi · Kõrgeim eesmärk... poolt 410 a. · Kõrgeim eesmärk on näha Jumalat. · Augustinuse filosoofia · Selle nimel on kõik hinge jõud suunatud Jumalale · A. HINGE SÜGAVUSED ja igavesele. See on õige meelsus. Hing saavutab · "See on midagi aukartust tekitavat, mu Jumal, see selles rahu ja selguse.
kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu. Mõlemad teosed kujundavad Euroopa kultuuri. Vene keelde on "Confessionest" 5 korda tõlgitud. Ainulaadne pihtimus, sügav sisemaailma vaatlus. Keskseks teemaks hingesügavused. Suurem psühholoogiline teravus. Kriitika ainult maski tagant
annaabi.ee 
