Probleem : 1. Miks ma seda tööd teen? 2. Miks/Kellele vajalik? Uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ...", vaid "Kuidas valgus mõjutab .." Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis
- Mitmetahulised (vajalik mitme aine teadmised ja oskused) - Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida [tõlgendamine] Uurimusprobleem - Uurimusprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimaliku küsimust põhi- ja alaprobleemid - Võib olla esitatud lausena või küsimusena - Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt uuritavana (ei sobi kas küsimused) Võimalikke uurimusprobleeme - Vee karedsu kuidas vee karedus sõltub proovi võtmise kohast..? - Kaubandusfolkloor kuidas mõj firmamärgid
2. Majahaldaja väidab, et enne õnnetust oli ta töömehed palganud ning süüdistab neid mitteilmumise pärast. Hiljem aga selgub, et majahaldaja ei tahtnud lihtsalt raha raisata selle peale. 3. Kindlustus oli olemas, kuid sealt väideti kiiresti, et sellist kahju ei hüvitata, ilma pikemalt süvenemata. Huvilised Korteriomanikud Majahaldaja Kindlustusfirma Kindlustusagent Töömehed Probleemi püstitus Sellise probleemi korral tekib lisaks põhiprobleemile ka alaprobleemid. Konkreetselt selle juhtumi puhul tekib küsimus, mida arvata sellisest majahaldajast ning kas kindlustusfirma peaks oma kindlustusagendi pädevuses ehk kahtlema. Põhiprobleem: kas kindlustusfirma peaks siiski hüvitama tekkinud kahju peale seda, kui majahaldaja ei võta süüd omaks. Abijuhised Formaalsed abijuhised Ei ole öeldud, et kindlustusfirmal oleks mingi kindel eetikakoodeks, kuid kindlustusagendi
Teised liikleijad on kahte gruppi jagatud. Ühed, kes on olnud ka ise kannatajad, kuid teinud kulutused autoremondi eest ise. Teised on potensiaalsed kannataja, kes pole veel sattunud olukorda, mil nende auto oleks otseselt kannatada saanud. Probleemi püstitus Antud probleemi olemasolul on tekkinud ka mitmeid alaprobleeme lisaks põhiprobleemile. Nende hulk on seotud ka huviliste hulgaga. Põhiprobleem: Kes maksab kinni sõidukijuhi autole põhjustatud löökaugukahju. Alaprobleemid: Katkise auto turuväärtus langeb, esitatud kahjunõude hüvitamise vastus võtab aega, juhul, kui teevaldaja maksab kinni kahjud, hakkab laekuma tee valdajale hulgaliselt rohkem ka teisi sarnaseid kahjunõudeid, lootuses, et ka need tasutakse. Juriidiline analüüs Teeseaduse kohaselt peab tee seisund võimaldama ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud pidevalt jälgima tee seisundit, hoidma tee korras ja viivitamatult kõrvaldama liiklust ohustavad või segavad takistused
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel.
valik on suurem ja teist sortimenti müüvad kauplused on samuti lähedal. Kindlasti on sellised poed avaramad, valik on suurem ja hinnad on erinevamad. Kui 80% ostudest teevad põhikliendid võib languse põhjuseks olla ka see, et muudatusi või uuendusi on vähe tehtud, sest kui klient ostab korra ja jääb rahule siis teinekord ta ootab juba midagi natuke enamat. 3) tooge välja seda probleemi mõjutavad tegurid (alaprobleemid või -küsimused) Liiga lai sortiment ja sellest tulenev väike valik ühes tootegrupis. Ei teata tarbija ootusi ja eelistusi? Ei teata piirkonna rahvastiku muutusi. Pole ülevaadet sissetulekute muutustest. Püstitage endale nii palju küsimusi, kui pähe tuleb. Olge loovad ja püüdke olukorda endale ette kujutada. Kas poe asukoht on kliendile sobiv? Parkimisvõimalus? Poe leitavus? Inimeste teadlikkus poe olemasolust, soodustustest, muudatustest (reklaam)? Palju on
See on pidev tegevus ning osutab lugeja aktiivsele suhtele tekstiga, tema huvile loetava vastu. Passiivsel lugemisel jääb ennustamine tagaplaanile või puudub hoopis. Ennustamine aitab teksti paremini mõista, seepärast peab seda oskust endas teadlikult arendama. Loov lugemine Aktiivset (loovat) lugemist iseloomustab probleemikesksus. Lugeja esitab endale pidevalt küsimusi (Mida ma loen? Mida tahab autor tekstiga öelda? Mis on teksti keskne probleem/alaprobleemid? Mis juhtub tegelastega järgnevalt? jne) ning otsib neile vastuseid. Aktiivne lugemine on otsekui vestlus, milles lugeja dekodeerib teksti. See ei tähenda ainult teksti lahtimõtestamist ja sellest arusaamist, vaid sisuliselt uue teksti loomist, mis vastab lugeja arusaamadele ja ettekujutusele ainest, probleemist ja selle käsitlusest. Valemina saab lugemist kujutada järgmiselt: L=K+D+A+L L lugemine, K küsimine, D dekodeerimine, A arusaamine, L loomine
7 negatiivne hoiak Nuvaringi suhtes vähendab tõenäoliselt nende naiste osakaalu, kes seda plaanivad kasutada. Lisaks tekitab juhtum tõenäoliselt mõningase umbusaldus nende arstide suhtes, kes antud ravimi soovitamisel ei räägi põhjalikult ravimiga seotud ohtudest. Probleemi püstitus Töös kerkisid esile erinevaid eetilised konfliktid ja probleemid (alaprobleemid). Eelkõige tekkisid küsimused, mis olid seotud ravimifirma MSD-ga ja videos küsitletud arstide käitumisega. Põhilisteks küsimusteks oli: Kas tegemist oli siiski meelelahutusliku üritusega ja mitteobjektiivse Nuvaringi ravimireklaamiga; Alaprobleemideks: o Miks toodi välja ainult positiivsed küljed ning miks ei räägitud ohtudest; o Kes võtab vastutuse ravimi soovitamisel (vastutuse ülekandmine arstidele);
populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi. Resümee peab välja tooma tekstist kõige olulisema, nii selle eesmärgid, teostusviisid kui tulemused. Resümee lõppu lisatakse märksõnad. Eessõnas tuleb väljendada, kuidas uurimus alguse sai, millised olid selle tegemise etapid ja millisel ainestikul uurimusel peamiselt põhneb
· Kas selle teemaga tegelemine arendab mind? · Kas selle teemaga tegelemine võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi? · Kes võiks olla juhendaja? Üldine soovitus: teema sõnastus olgu lühike ja uurimisainet arusaadavalt väljendav! 2. Probleemi valikul : · Missuguse on need vastuolud ja küsimused, millele otsin vastust, kuivõrd selgesti näen ma oma uurimuse põhiprobleemi? · Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust? · Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist? · Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses? · Mida ma pean tegema selleks, et esitada probleem võimalikult selgesti ja mõistetavalt? Üldistavalt: probleem on uurimuses keskne mõtteline konstrukt, mis määrab töö eesmärgi, aine, ülesanded , meetodid jms. 3. Metodoloogia valikul: · Missugune on minu käsitus uurimisainest (näit. käsitus kasvatusest, haridusest või
annaabi.ee 
