Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt
Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper. Oopereid on tal 14 (,,Roosikavaler"; ,,Salomé"; ,,Elektra"). Sümfooniline poeem (,,Don Juan"; ,,Lõbusad vembud"; ,,Till Ullenspiegel"), 2 sümfooniat (,,Alpisümfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica"). Hilisemal perioodil vaated muutusid, ta seadis ideaaliks endale Mozarti muusika. 20. sajandi muusika
Teesklusest peab saama tema kunst ja tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab mind enesega kaasa. Kõneldes üksi iseendaga, ainult kahe sammu kaugusel surmast, olen ma ikka veel silmakirjalik...Oo 19. sajand!" 1830. aastal ilmunud romaani alapealkirjaks ongi "XIX sajandi kroonika". Stendhal tundis end renessansiinimesena, kes on sattunud valesse sajandisse. Kuna tegelikus elus nappis suurust ja ülevust, pöördus ta ooperi poole, kus võimsad tunded ja õilsad teod olid veel võimalikud, ja nii saigi Milano La Scala paigaks, kuhu ta oma mõtete ja unistustega põgenes. Ja loomulikult kuulus tema armuelu peategelaste hulka lauljanna. Stendhali andumus erootikamaailmale aitas tal luua imelisi naistegelaskujusid
Tom temaga kokku. Kui nad hiljem kohtusid Tom ei tundnud ta algul ära. ,,Check out" on kaasaegne romaan. On kasutatud dialooge omavahelistel rääkimistel. Tuli ette ka selliseid kohti, kus vestluse ajal jääb peategelane mõttesse ning mõtleb ühte, aga vastab hoopis teistmoodi. Autoripoolseteks kõrvalpõigeteks võib pidada neid hetki, kui peategelane oli kokaiini mõju all ning nägi hallutsinatsioone. Romaan on jagatud 9. alapealkirjaks ja iga pealkirja alla läheb 7 peatükki. Kohati kordab autor mõningaid sõnu või väljendeid mitu korda nt: väga ilus, väga ilus, väga ilus, väga ilus. Kasutab võõrsunu ja väjendeid. Vabastiil. Teema ja idee Teos puudutab tänapäeva inimesi, kes on noored, ilusad ja rikkad. See kuidas nad rasikavad enda aega ja raha mõtetutele tegevustele. Tehes mõtlematuid tegusid ning otsuseid. Kuidas edukad inimesed hävitavad enda elu.
kujukamad hetked, lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid. ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist. Kõik tööd olid algselt tellitud Luxembourg'i palee galerii jaoks, mis ehitati Maria de`Medici käsul, et tuua Prantsusmaa kuningannale kuulsust. Nüüdseks asuvad kõik maalid sellest sarjast Louvre'is. ,,Maria de` Medici saabumine Marseille' i sadamasse" alapealkirjaks on ,,Poeetiline tegelikkus". Õhus hõljuv pasunaid puhuv tiibadega jumalanna kuulutab valitsejanna tulekut. Teda tervitavad kogu linna suurvaimud. Pildi alumises servas on näha Neptunust koos triitonitega, kes hoolitsesid turvalise merereisi eest. Ka kolm tohutu jõuga merineitsit olid abiks pikal reisil. Üheaegselt on pildil jumalad ja võimukandjad, antiikkultuur ja kristlus, mida kroonib jõuline Medicite vapp ümmarguste kuldsete viljadega.
viiulilt võtta poogen ja poogna puu poolega vastu keeli löömine. ta kasutab oma teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline programmiline sümfoonia muusikaajaloos ja see sümfoonia on väga seotud berliozi isikliku eluga, selle alapealkirjaks on "episood kunstniku elust". sümfoonia aluseks on see ,et ta armus ühte briti näitlejatari Harriet Smithsoni , aga too ei näitanud ta vastu mingisuguseid tundeid, selle mõjutusel ta kirjutaski selle sümfoonia (1830). sellel sümfoonial on olemas sõnaline programm. sellel sümfoonial on 5 osa: 1. "unelmate kired" 2. "ball" - esimest korda on sümfoonilises muuskas kasutusel 2 harfi .tegemist on valsiga (armastatu petab teda 3
Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi. Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali
ja kõhklustega ka Bradley Pearson ennast võrdleb. Hamletiks rõivastunud Julian mõjub talle rabavalt. Sellisena suudab ta Julianiga vahekorda astuda, ennem see tal polnud õnnestunud ei Juliani ega ka Racheliga. Samal ajal võib see tähendada ka musta Erost, aga must Eros, keda Bradley Pearson ,,armastas ja kartis, oli ainult palju suurema ja ähvardavama jumaluse kahvatu vari". Taoliste sündmuste abil väljendab kirjanik inimese teadvuse keerdkäike ja vastuolusid. Teose alapealkirjaks on ,,Armastuse püha". Võimas nagu paise tagant valla pääsenud tunne vabastab tardumusest Bradley Pearsoni loomejõud. ,,Inimlik armastus avab väravad igasuguste teadmiste juurde, nagu Platon seda mõistis. Ning läbi selle ukse, mille Julian oli mulle avanud, siirdus mu olemus teise maailma" ütleb Bradley Pearson oma järelsõnas. Armastuse kaudu jõuab ta kõige tähtsamani iseendas. Julianist saab tema muusa, mis aitab tal luua tõelist kunstiteost
Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad
Siin leiab kergesti paralleeli autoriga meeleheitehoogude ajal tundus ka Strindbergile, et ta on kõigi poolt hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus.
Sealt avaneb ka jälle hoopis teistsugune, inimlikum Tuglas ja tema kõrval avanevad inimestena seal veel ka paljud teised tollased kirjanikud ja kultuuritegelased. Need võiks samasse konteksti veel asetada. KV: Siin kindlasti mingile faktile lisatakse ilukirjanduslik kommentaar. Interpreteeriv suhtumine on siin väga jõuline. ,,KUUM" Süzee ühel kuumal suvepäeval kohtuvad mingi linna tühermaal kolm noort inimest Ruuben, Eneken ja Ing. Tärkab armastus ja teose alapealkirjaks ongi ,,Lugu noorest armastusest". Seda romaani võiks kutsuda modernistlikuks romaaniks. Siin on mitu tegevuslikku liini Ruubeni onunaisega seotud; onu Leemueliga seotud (see onu on vist mingisuguse aadlisuguvõsa vallaslaps). Ruuben üritab romaani käigus mõtestada tärganud noort, enneolematut armastust. Ta üritab nende õdedega kokku saada (armub Ingi). Kõik see püüdlemine ei vii tegelikult Ruubenit sihile, kuid kogu selle tegevuse käigus arutletakse väga
60`popkunsti tulek - kunsti toodi sisse argipäeva objekte. Warhol lihtmaailma toomine kunsti ja vastupidi, kunsti toomine lihtrahvale. Teoreetikute ideed: 1) pos maailm muutub parmaks; 2) neg väärtuste kadumine Eritunnuseks avada inim maailmad, nad äratada, päästa ideoloogilisest unest ja anda vastuseid prob-le. Jean-François Lyotard (1924-1988) pants filos ,,POSTMODERNISMI OLUKORD" 1979 p.m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises
annaabi.ee 
