teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Tehingulist ostueesõigust saab kasutada vaid esimesel müügijuhtumil, selle kasutamatajätmisel ostueesõigus lõpeb. Seadusejärgne ostueesõigus: Lisaks tehingulisele ostueesõigusele ka seadusejärgne: Kehtib ka ilma kinnistusraamatuss kinnistusraamatusse kandmata Võib teostada eseme igakordse müügi korral Ei saa kasutada siis kui müüja müüb oma alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (AÕS § 73 lg 2); tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 ); sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1) AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis
- võib tekkida seaduse või tehingu alusel - ei ole üleantav - kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus Näiteks, kui omanik on müünud asja kolmandale isikule, peab ta ostueesõigust omavale isikule teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja tema sisust Piirangud: · ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi suundvõõrandatakse · pole võimalik kasutada juhul, kui asi müüakse alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale - Kui kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad nad teostada täies ulatuses - Kui kuulub mitmele isikule eraldi, heidetakse teostamise õigus nende vahel liisku Lõpeb: - kinistusraamatu kande kustutamisega (notariaalselt kinnitatud avalduse alusel) - isiku surmaga - kui õigustatud isik jätab selle kin.asja müügi korral kasutamata - kokkulepitud eelduse saabumisel - tähtaja möödumisel Pandi mõiste.()
Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine). Reaalosa käsutamisel ühe isiku poolt on tegemist õigustamatu käsutamisega (nt oma osa üürileeandmine), va kui olemas on kõigi kaasomanike nõusolek või heakskiit. § 76
vabariigi valitsuse kinnitatud "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja" Soodusnimekirja tingimused ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eespool loetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasle, abikaasa õele või vennale lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse
kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (koormata nt hüpoteegiga). Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Teistsugune regulatsioon kehtib aga kaasomandi esemeks oleva asja käsutamisega tervikuna. Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine). Reaalosa käsutamisel ühe isiku poolt on tegemist õigustamatu käsutamisega (nt oma osa
Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine). Reaalosa käsutamisel ühe isiku poolt on tegemist õigustamatu käsutamisega (nt oma osa üürileeandmine), va kui olemas on kõigi kaasomanike nõusolek või heakskiit. § 76
suurusele. Teistsuguse tasumise korra võimalust ei näe seadus ette. Kaasomanik on talle kuuluva mõttelise osa omanikuks ja võib seda käsutada nagu ainuomandit, nt võõrandada, pärandada ja koormata, vajamata selleks teiste kaasomanike nõusolekut. Ainsaks kitsenduseks on teiste kaasomanike ostueesõigus kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik. Teiste kaasomanike ostueesõigus ei kehti vaid kinnisasjamüümisel omaniku alanejale sugulasele või vanemale. Loomulikult saab mõttelist osa koormata ainult sellise koormatisega, mis koormab mõttelist osa, mitte aga asja ennast ( nt mõttelise osa koormamine hüpoteegi või kasutusvaldusega). Kaasomaniku mõttelise osa käsutamist ei tohi ära segada kaasomandi esemeks oleva asja käsutamisega. Kaasomandi eset ( tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi
mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali, kuna ostueesõiguse teostaja ei saa sellisel juhul täita võõrandamislepingust tulenevat kohustust võimaldada osalus juriidilises isikus. Ostueesõigust ei saa teostada juhul, kui aktsiad lähevad teisele isikule üle õigusjärgluse alusel, näiteks ühinemise ja jagunemise korral. Ostueesõigust ei saa teostada ka aktsiate müümisel sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti müümisel müüja alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale (VÕS § 251). ÄS-i § 229 lõige 2 lubab seada ostueesõiguse vaid aktsionäride, mitte aga aktsiaseltsi kasuks. Oma aktsiate omandamine on lubatud vaid erandjuhtudel (ÄS § 283) ning seega on ka põhjendatud, et sellist omandamist ei soodustata ostueesõiguse kaudu. Ostueesõigus (ÄS § 229 lg 2) on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel
erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel tuleb arvesse võtta pärandaja matuse kulusid, pärandaja pereliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu ja inventuuri kulusid. Hagejaks uue seaduse kohaselt Seadusjärgse pärimise korral tuleb pärandvara jagamisel arvestada eelpärandiga so vara, mille pärandaja on oma elu ajal kinkinud oma alanejale tingimusel, et kingitud ese on mõeldud kingisaajale · testamenditäitja 51 PärSE § 81 lg 1: Testamenditäitja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, kui testamendist ei tulene teisiti
viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Ostueesõigust võib teostada kahe nädala jooksul pärast müügi teate saamist, kinnisasjade puhul aga kahe kuu jooksul pärast sama teate saamist, kui seaduses või lepinguga pole ette nähtud teist tähtaega. Ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Ostueesõigust pole võimalik kasutada juhul, kui asi müüakse alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale. Seaduse alusel omandatud ostueesõigust eelistatakse tehinguga seotud ostueesõigusele. Ostueesõigus ei ole üleantav, kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle ostueesõigust omava isiku pärijatele. 10.4. PANDI MÕISTE. VALLASPANT 10.4.1. PANDI MÕISTE Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole