levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja
skapulaar koos kapuutsiga ja must nöörvöö. Ilmikvennad kandsid tumepruuni kuube. Kokkuvõtteks Alates vara keskajast võib näha mitmekordset vaimulikkonda kuuluvate inimeste arvulist suurenemist. Eeldused olla vaimulik olid väga head. Küll tuli teha rasket tööd, aga see oli siiski privilegeeritud seisus ja tagas turva ja kindlus tunde. Kuna vaimulikud ei abiellunud ega saanud ka järglasi toimus vaimulikkonna juurdekasv seisustega seonudvalt ülemvaimulikud ja alamvaimulikud. Kiriku peaks oli Paavst. Kõiki vaimulike võis eristada ja liigitada ka nende riietuse järgi. Ka iga orduvaimuliku võis liigitada tema rüü värvide järgi ordusse. Keskajal oli üks oluliseimaid joonisee, et jumala armu sai ainult läbi kiriku. Preester viis läbi seitset sakramenti ja vaimuliku sõna oli usualuseks. Keskaja lõpul 1517 toimus kiriku reformatsioon, mille käigus kujunesid välja protestantlikud kirikud ja riigid. Kogu
2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid
3. VAIMULIKE KASVATUS Vaimulikud moodustasid keskaegses ühiskonnas talupoegade ja feodaalide kõrval omaette seisuse, kelle ülesandeks oli olla vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimulikele esitati mitmeid kohustusi ja kitsendusi, näiteks, ei tohtinud nad abielluda ega omada perekonda. Kuna puudusid oma seisusest järeltulijad, tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste seisuste laste seast. Feodaalide poegadest kasvatati enamasti kõrgvaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väikesearvulisem osa. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. Lisaks teistsugusele eluviisile vajas vaimuliku kasvatus ka pikaaegset ja kindlat koolitust, mida pakkusid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Kloostrid olid pidevalt sõdivas maailmas ainsateks tõelisteks religioosse elu keskusteks ning evangeelse puhtuse, karmuse, vähenõudlikkuse, halastuse ja rahu eeskujuks.
parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA:
(preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid. Kirikurovintside piiskopid kogunesid 2x aastas kirikukogule e. sinodile. Kõrgeim võim kulus kõikide piiskoppide kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Hiljem muutus riietus eriti kõrgvaimulikel kalliks ja värviküllaseks. Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj
õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias,
tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. · Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj
saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade ülestõusuks kuninga vastu (1259-1265). Mässu tulemusena oli Henri III sunnitud järele andma ning 1265 kutsuti Inglismaal esimest korda kokku seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 2.4. Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12. saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla
1867 Ausgleich Austria-Ungari kaksikriik. Itaalias Napoleoni võimul sai alguse Karbonaaride liikumine (söepõletajad). Oli salajane organisatsioon. Kõiki neid, kes karbonaaride seltsi ei kuulnud, olid kadunud 6000 liiget. Piirkondlikud organisatsioonid üle kogu Itaalia. Kogunemised olid salajased. Liikeks sai läbi katsete. Nende kogunemiskohti nimetati barakkideks. Selle organisatsiooni ümber oli salapära. Sinna kuulusid käsitöölised, alamvaimulikud, ohvitserid arstid. 1815-1820 nende hiilgeaeg. Algatasid ülestõusu Napolis. Sõjaline ülestõus 1820 kindral Pepe eesvedamisel. Nõustuti vastu võtma konstitutsioon. Püha Liit kogunes, ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud. 1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja
Viini kongress ja lõppes Napoleoni võim Itaalias, ning lõpuks 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõja. Karbonaaride salaliikumine. Itaalias Napoleoni võimul sai alguse Karbonaaride liikumine (söepõletajad). Oli salajane organisatsioon. Kõiki neid, kes karbonaaride seltsi ei kuulnud, olid kadunud 6000 liiget. Piirkondlikud organisatsioonid üle kogu Itaalia. Kogunemised olid salajased. Liikeks sai läbi katsete. Nende kogunemiskohti nimetati barakkideks. . Sinna kuulusid käsitöölised, alamvaimulikud, ohvitserid arstid. 1815-1820 nende hiilgeaeg. 1820. a ülestõus Napolis (Ferdinand I, Püha Liidu ja Austria sekkumine). Karbonaarid algatasid ülestõusu Napolis. Sõjaline ülestõus 1820 kindral Pepe eesvedamisel. Nõustuti vastu võtma konstitutsioon. Püha Liit kogunes, ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. Sardiinia-Piemonte kuningriik, albertistid, Carlo Alberto,
annaabi.ee 
