PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga
Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki
sireliliikidest tunduvalt erinevad. Himaalaja piirkonnas leidub kaks liiki: himaalaja ja afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik
(Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada.
ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus), kaguaasia veised e. pühvlid (Bibos), Piisonid (Bison). · Lammaste ulukeellased jagunevad kahte tüüpi: mufloonilaadsed ja argalilaadsed uluklambad. Neist elab euroopa uluklammas ehk mufloon (Ovis ammon musimon) Vahemere saartel (Sardiinias, Korsikal). Ta on suhteliselt väike (turja kõrgus 75 cm). Isasloomad on suurte sarvedega, emasloomad on nudid. Mufloonist põlvnevad Euroopa lühisabalised jämevillalambad (nn
munajad püramiidjad roosaokkalised koonusjad rippoksalised roomavad omapärase koorega tavalisest erinevate käbidega 3.3. Perekond mänd -Pinus Mändide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses võimalik kasutada kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks. · Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu järgi kimbus: 5-okkalised männid e. alamperekond Haploxylon (jagunevad sektsioonidesse) 2- ja 3-okkalised (3-okkaline, kollane mänd, on Eestis haruldane!) männid e. alamperekond Diploxylon
(seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P
(kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19. Perekond kadakas (Juniperus) ja harilik kadakas (Juniperus communis) Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas nt harilik kadakas (Juniperus communis), sabiina kadakas (Juniperus sabina), hiina kadakas (Juniperus chinensis). Perekond jagatakse sageli kolmeks alamperekonnaks: alamperekond Caryocedrus. Marikäbid on suured ja seemned luukõva sisemise kattega kokku kasvanud. Lehed okkakujulised (Juniperus drupacea). alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid
Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem keraja võraga puuliik, tüvi sirge, vanemas eas kaetud paksu korbaga. Okste harunemine monopodiaalne. Puud võivad kasvada kuni 50 m kõrgusteks ja saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu
liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab eksemplare. Õied moodustuvad sügisel. looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks seemnesoomused kokku ja moodustub alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-
Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. 8. Tähtsamate puuliikide metsakasvatuslik iseloomustus. 8.1 Okaspuud Harilik mänd (Pinus sylvestris) Männi perekond on okaspuude liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana), mis võib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus longaeva e Pinus aristada var. longaeva
annaabi.ee 
