Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata täita oma konkreetset tegevus- ja tegutsemisvaldkonda reguleerivaid õigusnorme. See kehtib nii igasuguse kutsetegevuse osas, kui ka isiklikus elus, sest reeglid, mida tuleb täita, on kehtestatud nii tegevustele kui nende sooritajatele (tegijatele). (Näiteks liikluses osalemiseks üldse ja selles osas, kes võib olla sõidikijuhiks.)
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ VIII Õiguskantsler Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Õiguskantsleri seadus 1. Õiguskantsleri pädevus normikontrolli teostamisel. Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Õiguskantsleril on abstraktne eelkontrolli algatamise õigus. Erinevalt Vabariigi Presidendist võib õiguskantsler algatada seaduse abstraktse normikontrolli pärast seaduse väljakuulutamist Õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle 2. Õiguskantsleri pädevus põhiõiguste tagamisel
(primaries), paljudes KOV-des valimisi erakonna-välisel alusel: kõik kandidaadid kandideerivad "sõltumatu-tena" ja erakondlikud fraktsioonid KOV volikogudes for-maalselt puuduvad. Valimistulemuste kindlaksmääramiseks kasutatakse erinevaid majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur.
suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski." 3. tegevuse õigusvastasus "…õigusvastase tegevusega…"; See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseaduse, seaduse või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes (nt politseil kuriteo puhul). 8 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
käitumist. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik- õiguslikus suhtes: Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju hüvitamise; tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise; tagajärgede kõrvaldamise. süü
sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes- tatud seadusega, mitte seadusest alamalseisvate õigusaktidega või menetluse läbiviijate kaalutlus- õiguse alusel.*22 Eelnevale võib vastu väita, et distsiplinaarvastutusele võtmise näol ei ole tegemist karistusmenetlusega, vaid personalijuhtimise vahendiga, mille käigus antakse teenistuskohustuste rik- kumisele olemuselt haldusõiguslik hinnang. Autori arvates ei ole distsiplinaarvastutuse puhul puhtal kujul tegemist ei kriminaalõigusega samaväärse karistusmenetlusega ega ka näiteks karjääriotsustega
isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes: Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju hüvitamise; tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise; tagajärgede kõrvaldamise. süü
tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org on astendatud ka kõik nende poolt antud õ aktid. Pädevuse vertikaalne jaotus organite vahel. Kõrgemalseisvatel org on interventsiooni õ madalamalseisvate org suhtes õ realiseeritakse riikliku järelevalve kaudu (teenistuslik järelevalve). Kõrgemalseisvad org võivad tühistada alamalseisvate org õ akte nii õ vastasuse kui ka otstarbekuse alusel. Sellel pm-l üles ehitatud ministeeriumid ja ametid ja inspektsioonid. · Detsentraliseeritud süsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted ja selles süsteemis asuvad h organid on üksteise suhtes võrdses seisundis ja tegutsevad üksteise suhtes sõltumatult. · Kontsentratsioonisüsteem kui kogu h võim koondub vastavas h kandjas ühe organi kätte (nn keskorgan)
õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus. (5) Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus. Üldkogu lahendab asja viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist. 98. Mis on abstraktne normikontroll? Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Normikontroll jaguneb abstraktseks ja konkreetseks. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama
õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus. (5) Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus. Üldkogu lahendab asja viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist. 98. Mis on abstraktne normikontroll? Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Normikontroll jaguneb abstraktseks ja konkreetseks. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama
31 antud küsimuste otsustamine. Nii näiteks on ÄS § 317 lg 7 kohaselt lubatud põhikirjaga anda üldkoosoleku pädevusse aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamise. Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel (ÄS § 298 lg 2). Üldkoosoleku pädevust ei saa laiendada ega kitsendada seadusest alamalseisvate aktidega ega põhikirjaga. Üldkoosoleku kokkukutsumine Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride jaoks on üldkoosolek organiks, mille kaudu eelkõige vähemusaktsionär saab osaleda aktsiaseltsi juhtimises, kasutada oma õigust teabele ja hääletamisele. Seetõttu, tagamaks aktsionäri õiguste teostamist, on ÄS-ga kehtestatud aktsionäride üldkoosolekust teatamise, kokkukutsumise ja läbiviimise reeglid, mida põhikirjaga ei saa lõdvendada.
erakondlikud fraktsioonid KOV volikogudes formaalselt puuduvad. Valimistulemuste kindlaksmääramiseks kasutatakse erinevaid 1 majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest. 5. Prantsuse Vabariik (kõnes: Prantsusmaa) Pindala: 551 600 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Riigivalitsemise vorm: tugeva presidendivõimuga parlamen-taarne vabariik Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton)
annaabi.ee 
