Osakonnajuhataja Kadil on tekkinud mitme osakonna ühise projekti raames hea kontakt Henriga. Henri on 25aastane ja firmas töötanud üle aasta. Pärast ühte projekti arutelu tahab ta Kadi käest nõu küsida ühes isiklikus küsimuses. Loomulikult on Kadi, kes on Henrist umbes kümme aastat vanem, valmis nõu andma. Henri räägib, et ta tunneb, et teda tema osakonnas ei hinnata, kuigi tal on kõige rohkem sertifikaate. Ta arvab, et on alamakstud ja küsib Kadilt arvamust oma palga suhtes. Olukorra teeb keerukamaks see, et talle on tehtud teine tööpakkumine kõrgema palgaga. Samas on ta mures, et kui pärast üheaastast töötamist töökohta vahetab, siis arvatakse tulevikus, et ta on ebalojaalne firmale ja inimene, kes pidevalt töökohti vahetab. Nüüd ta küsibki Kadilt nõuannet, kas vahetada töökohta või mitte. Ta palub ka, et Kadi tema osakonna juhatajale
· Inflatsioon –Hinnatase tõuseb ·Deflatsioon –Hinnatase langeb · SKT- Aasta või kvartali jooksul riigis loodud uus väärtus ehk lisandväärtus · Eksport-Toote või kauba müümine välisriiki · Import-Toote või kauba sisse toomine riiki *Tootmisressursid Eesti näitel (loodusvarad,tööjõd,ettevõtlus)- Mets,tuul,vesi,põllumaa,põlevkivi,paekivi,kruus,liiv jne –neid meil on aga peab sihtotstarblikult kasutama Tööjõud on alamakstud Ettevõtlike inimesi tuleb aina juurde aga mineviku taagad on endiselt mõjuvõimsad *Majandussüsteemide üldiseloomustus, tugevused ja nõrkused (vaata tabelit) *Võrrelda liberaalset majandusliku mõtlemist keinsistlikuga õ lk 20-21 Liberaalne lähtub üksikisikust ja täielik konkurents Keinslik peab oluliseks riigi olemasolu, s.t riigil on võimalik majandust elavda ning rahustada *Nõudluse ja pakkumise seos hinnakujunemisega. Millest oleneb nõudlus ja pakkumine
(spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2. Töötamine ülikoolide/teadusasutuste juures teaduritena oli raskendatud. Ja kui nad sinna saidki, siis olid nad ületöötanud ning alamakstud. Et olla edukad meeste pärusmaal teaduses, ei saa naised raamatu autori sõnutsi olla nemad ise, vaid nad peavad olema ilmtingimata paremad kui mehed. 3. Puudusid vahendid oma teadustööde rahastamiseks. Taaskord põrkuti kokku ühiskonna arusaamade, traditsioonidega naistele on omad tegemised ning meestele omad. Naised ei peaks trügima meeste mängumaale, teadusesse naisteadlased ei leidnud rahastusi oma tegevuste toetamiseks. Nt Marie
arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks. Loodame, et feministide kindlameelsus ei rauge. ,,Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistunud."(Napoleon) Inimloomus on alati olnud võitlushimuline, kuid kummal on suurem hirm kaotuse ees, kas meestel või naistel?
Üheks oluliseks teemaks rõivatööstuses on kindlasti masstootmine. See teema ei ole sugugi uus, nagu ka muud ühiskondlikud probleemid, kuid sellegipoolest, pole sellele piisavalt reageeritud. Probleemi tuum pöörleb ümber fakti, et ligikaudu 90% rõivastest Euroopas ning USA's on valmistatud väljaspool kontinente. Näiteks on Bangladesh'i rõivatööstustes töötavad töölised toodud välja kui kõige enam alamakstud töötajad. Ligikaudu 80% nendest töötajatest on naised, kelle miinimum kuupalgaks on loetud vaid 65$, kuid tegelikkuses on teatud põhjustel nende palganumbriks isegi vähem kui 10$ kuus. Ühiskond nõuab aina odavamaid hindasid, firmad aga peavad seetõttu tootma rõivaid võimalikult minimaalse summa eest, mis tähendab pinget tööstusele ning töötajatele. Tekib oksjonilaadne kauplemine - kes teeb töö vähima võimaliku hinna eest, saab töö omale
elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht. Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku päästma. Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus ja muud noorsootööasutused ei tohiks võistelda omavahel noorte osalejate arvukuse suhtes, vaid tegema koostööd, et noored saaksid osaleda võimalikult mitmekesises õppeprotsessis. Minusilmis ongi kohaliku omavalitsuse
oma lapsed toonud ka peaminister Andrus Ansip ja haridusminister Jaak Aaviksoo; inimene, kellel on Tartu Ülikooli kõrgharidus, kellel on koolis normkoormusele lisaks kaks ületundi, kellel on staazi üle kahe kümnendi ja kelle tööle on õpilased andnud tagasisidena maksimumilähedasi hindeid." Juba artikli pealkiri viitab õpetajate alavääristamisele. Emotsionaalsust lisab loole veel tõsiasi, et ajakirjanik kasutab artiklis alamakstud õpetaja näitena oma abikaasat. Selline artikkel kinnitab igati üldlevinud seisukohta, et õpetajad on ühiskonnas kannataja rollis. Ühest küljest on tänuväärne, et probleemiga tegeletakse, sest ei leidu just palju neid, kes arvaksid, et õpetajad on ülemakstud. Teisest küljest aga loob Eesti ühe tippajakirjaniku taoline artikkel pildi õpetajast kui ühiskonna suurimast märtrist. Samuti tekib mulje, nagu
Guardian 2003) Päev paneb mõtlema lisaks keskkonnaküsimustele ka eetiliste küsimuste peale; lisaks tarbimisele ka tootmise peale. Eesmärk on panna inimesed küsima endilt küsimusi, nt: Kes seda asja toodab? Suurkorporatsioon? Väikeettevõte? Kus ta seda toodab? Odava tööjõuga riigis? Kohalikult? Millest ta seda toodab? Mittetaastuvast toorainest? Taastuvast toorainest? Mittemahedast toorainest? Mahedast toorainest? Kuidas ta seda toodab? Töölisteks on lapsed? Täiskasvanud? Alamakstud? Õiglaselt tasustatud? Ületöötanud? Puhanud? Palju on küsitud, et mis kasu on sellest, kui ma ühel päeval midagi ei osta? UK Ostuvaba päeva lehekülje korduma kippuvate küsimuste all on ilus vastus: Ostuvaba päev ei ole mõeldud selleks, et sinu elukorraldust ainult üheks päevaks muuta - see on püsiv suhe, võimalik, et isegi elumuutusi kaasa toov suhe! Meie eesmärgiks on, et Ostuvaba päev jääks
Keskmise palga dünaamika Joonis 4. Töötuse määr Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com On väga selged tõendid, et praegust olukorda tööturul iseloomustab ülejääk nõudluse suhtes. Vastavalt viimastele Austraalia statistikaameti ( Australian Bureau of Statistics) andmetele on 6 protsenti tööealistest ja -võimelistest inimestest töötu, ligi 734 000 inimest. Samuti on väga suur osa töötajaskonnast alamakstud praeguste palgamäärade suhtes. Austraalias töötab 72% tööealisest elanikkonnast, vanuses 15-64. See näitaja on siiski suurem kui OECD keskmine tööhõive määr ( OECD – 65% ). Tööhõive määr on kõrgem kõrgharitud inimeste hulgas. Hinnanguliselt on tööturul 83% kõrgharitud ning 55% ilma kõrghariduseta inimesi. Uus-Meremaal teeb tasutatud tööd ligi 73% elanikkonnast, kelle vanus jääb 15-64 aasta vahemikku. See on samuti kõrgem, kui OECD määr- 65%. Hinnanguliselt on
Seejuures nimetati ta NBA finaali MVP juba viiendat korda tema märkimisväärse karjääri jooksul. 9 Jordan kirjutas alla üheaastasele lepingule, mille kohaselt ta teenis 1996-97 hooaja eest üle 30 miljoni dollari. Seda lõpuks, sest MJ oli alati olnud üks alamakstud mängijaid kogu liigas, saades suurema osa oma palgast kiidusõnadena. Bulls uuendas hooajaks 1997-98 lepingut, mille järgi ta sai ühe aasta eest arvatavasti 33 miljonit dollarit. Michael teatas oma loobumisest korvpallist ja Chicago Bullsist teist korda jaanuaris 13 1999. Vaatamata mittemängimisele kolmel hooajal 1998. aastast 2000. aastani, oli Jordan siiski arvatavasti kõige hinnatum atleet maailmas selle aja jooksul. Kuigi ta omandas 2000. a.
(all)töövõtjatelt sisse võimalikult odavalt. Ilmselt on tegemist siiski mitte olulise riskiga omanikule, sest omaniku ja haldaja vahelises lepingus on võimalik kõnealust probleemi ennetada. Odavalt sisseostetud korrashoiutöö või -teenuse osutaja võib küll sõlmitud kokkulepet korralikult täita, üldjuhul kehtib siiski seaduspära, et alltöövõtja tööle tuleb tellijal (praegusel juhul juhtimistöövõtjal endal) teha suhteliselt suuremat järelevalvet. Probleem on selles, et alamakstud töö tegija on huvitatud küll töö kiirest tegemisest, samas pole ta huvitatud oluliselt parema teenuse osutamisest. Siit tuleneb ka vajadus teha alltöövõtjale suhteliselt mahukamat järelevalvet, samuti on sellise alltöövõtjaga raske pidada läbirääkimisi lepingutingimuste muutmiseks seoses vajadusega osutatavaid teenuseid kas täiendada või muuta. Kõikidel läbirääkimistel on põhiküsimuseks pigem hind kui osutatavate teenuste sisu. Lõppkokkuvõttes tähendab
annaabi.ee 
