- elektrood, kus toimub oksüdeerumine 3. Millised järgmistest väidetest on tõesed (kirjuta kasti ,,+"), millised väärad (kirjuta kasti ,,-"). Vale väite korral paranda viga. a) Elektrolüüsiprotsessis muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. ........................................................................................................ b) Elektrolüüsi korral antakse laeng elektroodidele alalisvooluallikast. ........................................................................................................ c) Elektrolüüsi korral on katood negatiivse laenguga ning anood positiivse laenguga elektrood. ........................................................................................................ d) Elektrolüüsiprotsessi korral liiguvad elektrolüüdi lahuses olevad katioonid elektriliste jõudude toimel anoodi ning anioonid katoodi suunas. .............
•Tähtsamad metalliühendid looduses on: 1.soolad-leelis - ja leelismuldmetallid 2.oksiidid ja sulfiidid-vähemaktiivsed metallid • Metallide saamiseks redutseeritakse mineraale kõrgel temperatuuril (karbotermiline, aluminotermiline, vesinikuga) •Rauda toodetakse kahes etapis(malm ja teras) ELEKTROLÜÜS •Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel sulatatud elektrolüüdis või elektrolüüdi vesilahuses. •Alalisvooluallikast juurdeantava elektrienergia arvel on elektrolüüsil võimalik saada väga aktiivseid ja ebapüsivaid aineid, mida teisiti pole võimalik saada. •Elektrolüüsi korral toimub kaks protsessi: katoodil(negatiivse laenguga elektroodil)toimub redutseerumine ja anoodil(positiivse laenguga elektroodil)toimub oksüdeerumine. •Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid.
välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Isevõnkumine võnkumine, mille korral võnkuv süst. ise täiendab välisest allikast oma energiavarusid. Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromag.võnkumisi, kasutades selleks alalisvooluallikast või migi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadud energiat. Tagasiside klapi sulgemine ja avamine, vooluallikas-alalisvooluallikas, millest saadakse statsionaalse el.välja energiat, klapp-tagab en. perioodilise juurdevoolu, võnkering-. kasut. raadiosaatjates, televisioonis jne. Enim el.energiat toodetakse SEJed. + odav rajada, tehnoloogia ei pea olema arenenud, kütust saab tarnida, pole kallis saastab keskkonda, kütusevarud otsakorral, kütust kulub võrdelemisi palju
väärtus, eristatakse kolme liiki automaatregulaatoreid:stabiliseerivad,programmilised ja jälgivad.Stabiliseeriva regulaatori ül on hoida protsessi mingi parameter konstantsena. Selle parameetri nõutav väärtus antakse regulaatorisse anduri kaudu. Niisuguseks regulaatoriks on nt automaatseade, mis hoiab alalisvoolugeneraatori pinge muutumatuna.Joonis7.Generaatori ergutusmähist OB toidetakse kõrvalisest alalisvooluallikast. Vool selles ja järelikult ka pinge ühtlase kiirusega pöörleva generaatori harjadel sõltub rehuleerimisreostaadi R p takistuse suurusest.Reguleerimisreostaadi liugurit nihutatakse väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse
9 25. Millised järgmistest väidetest on tõesed (kirjuta kasti ,,+"), millised väärad (kirjuta kasti ,,-"). Vale väite korral paranda viga. a) Elektrolüüsiprotsessis muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. ........................................................................................................ b) Elektrolüüsi korral antakse laeng elektroodidele alalisvooluallikast. ........................................................................................................ c) Elektrolüüsi korral on katood negatiivse laenguga ning anood positiivse laenguga elektrood. ........................................................................................................ d) Elektrolüüsiprotsessi korral liiguvad elektrolüüdi lahuses olevad katioonid elektriliste jõudude toimel anoodi ning anioonid katoodi suunas. .......
takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid. Termoelektromotoorjõu mõõtmisel kompensatsioonimeetodil mõõdetava elektromotoorjõu kompenseerib vastassuunalise pingelanguga gradueeritud takisti, kusjuures takisti vooluringi toidetakse iseseisvast madalpingelisest alalisvooluallikast. See on potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetris toimub mõõdetava emj. ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid.
takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid. Termoelektromotoorjõu mõõtmisel kompensatsioonimeetodil mõõdetava elektromotoorjõu kompenseerib vastassuunalise pingelanguga gradueeritud takisti, kusjuures takisti vooluringi toidetakse iseseisvast madalpingelisest alalisvooluallikast. See on potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetris toimub mõõdetava emj. ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid.
lahuses. Metalli aatomid oksüdeeruvad (Fe0 - 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + - 4e- 4OH). 97. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem. 98. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile. Lubatud ja mittelubatud kontaktid.
Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning ümbritsevas keskkonnas lahustunud soolad (NaCl). Näiteks raua rooste on hüdrateeritud raudoksiidide segu: Fe2O3. xH2O või xFeO . yFe2O3. zH2O . 104.Korrosioon uitvoolude toimel: Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks; elektrodrenaaz- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem. 105. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad
mahtuvusega kondensaator (hoiab pinge konstantsena). Pingevaheldi väljundvool kujuneb vastavalt pinge ja koormustakistuse väärtusele. Vooluvaheldi toiteallikaks on konstantse vooluga alalisvooluallikas, mille tunnuseks on jadamisi lülitatud suur induktiivsus (hoiab voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli
on metallide Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal galvaanipaar Fe - Sn. Anoodil: Fe - 2eà Fe2+ Katoodil: happelises kk. 2H+ + 2e = H2 O2 + 4H+ +4e= 2H2O neutraalses kk. O2 + 2H2O + 4e= 4OH- 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning
C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete · Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, kuumuskindlus väga suur keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. kuni 2000oC. · Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub valmistamisel metalle; kantakse relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem
· Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Reeglid: · Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, 1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik); · Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja 2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
· Aeroobsed bakterid väävlibakterid elavad niiskes pinnases, kus leidub HS või muld S- sisaldavaid ühendeid, kiirendavad raua korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. 4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. · Katooditsoon uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku, ei ole korrosiooniohtlikud torustikule aga ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik, · Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon.
galvaanipaar Fe (anood) Sn (katood). Passiivsem metall ei korrodeeru, tema pinnal toimub hapniku või H+ redutseerumine Ei esine täiesti kuivas õhus, Hapniku juurdepääs pinnale kiirendab korrosiooni. 1. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km) 3 tsooni: 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik
Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib. Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. 26 • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik.
ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib. Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 115. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik.
Nt alumiiniumpurkide meretransport-> merevesi hävitab vaikselt purgid. 120. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. 30 • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik.
Raudpleki ja vaskneedi puhul on metallide Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal galvaanipaar Fe - Sn 119. Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse. Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem; katoodkaitse; prodektorkaitse 120. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited.
VS6 c. Joonis 1.13 Türistoridel põhinevaid vooluvaheldeid kasutatakse kõige laialdasemalt võimsuste vahemikus 50 kuni 3500 kW ja pingeni kuni 700 V. Välja on töötatud ka antud vaheldite kõrgepingelisi variante pingega 3,3/6,6 kV, aga need pole osutunud majanduslikult otstarbekaks. Joonisel 1.13, b on kolmefaasilise sundkommutatsiooniga türistor-vooluvaheldi jõuahela skeem. Alalisvooluallikast võetav vool lülitatakse koormusele kindla järjestusega ning nõutava sagedusega. Jõuahelas toimuvat kommutatsiooniprotsessi võib kirjeldada järgmiselt. Kui kommutatsiooniprotsessi ei toimu, siis juhivad kaks türistori, näiteks VS1 ja VS6 alalisvoolu, kuna kondensaator C1 on eelmise kommutatsiooni tulemusena positiivselt laetud. Kui türistor VS2 on nüüd avatud, siis türistor VS1 sulgub kiire siirdeprotsessi tulemusena ja türistor VS2 juhib alalisvoolu
annaabi.ee 
