1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja kaovad vastaval probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele) , nende tegevus ei puuduta ega muuda otseste osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni(ei tõsta palka, ei pikenda puhkust) vaid edendab ideid või väärtusi (tervet eluviisi , rahu) , nad eelistavad otseseid aktsioone, nad on sageli riigiülesed, vahel ülemaailmse ulatusega.
3)Sarnasused: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d) pakuvad alternatiive e)kasvatada liidreid 4)Erinevused: a) Sotsiaalse liikumisel tegevus ei puuduta otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendavad ideid ja väärtusi. Survegrupid huvituvad sellest, et töö- ja palgatingimusi parandada b)Sotsiaalses liikumises on nad probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Survegrupid on püsivamad. c)Sotsiaalne liikumine on killustunud võrgustik. Survegrupid aga selge ülesehitusega organisatsioonid Poliitiline kultuur 1)Iseloomulikud jooned: a) konservatiivne- kujuneb välja pika aja jooksul b) on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele c)On jäik poliitiliste muutuste suhtes d) suudab püsime jääda vaid pideva taastootmise korral
survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 4. nad eelistavad otseseid aktsioone; 5. nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist. Poliitiline kultuur e. Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Õpik lk.60-94, mis seda mõjutab, millest koosneb. Mis on sotsialiseerumine,
Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Poliitiline kultuur ja kodakondsus: Kultuurile omased tunnused: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale,
maades.20.saj lõpus nende tähelepanu liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid.materiaalsed väärtused liikusid tahaplaanile,mis tekitas uute sotsiaalsete liikumiste tekke,mille tunnusjooned:nad on killustunud võrgustikud,mitte selge ülesehitusega orgd,toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti,on probleemipõhised,tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele,nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt sotsiaalmajanduslikku positsiooni,vaid edendab ideid või väärtusi,eelistavad otseseid aktsioone,mitte lobismi,on sageli riigiülesed,vahel isegi üleilmse ulatusega. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosadpoliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida põhjused,mis teevad mõne valitsemissüsteemi teistest stabiilsemaks,isegi kui valitsemise struktuur on sarnane
Iseloomustab edendamisgruppe. Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve. Survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega. Nt naisliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Sidususe mehhanismid- poliitiline kultuur ja kodakondsus . Idenditeet e ühtekuuluvustunne- samastumine, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest.
2 näitas, et kolm Balti riiki on vägivaldselt oma ajalooliselt arenguteelt eemaldatud, sõjalise jõuga okupeeritud ja seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu protsess oli rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja
sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused( võrdsus, õiglus, turvalisus) ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile. See põhjustaski uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele nende tegevus ei puuduta ega muuda otseslt osalejate sotsiaal- majanduslikku positsiooni( ei tõsta palka, pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi ( tervislik eluviis, rahu) nad eelistavad otsesid aktsioone, mitte lobismi nad on sageli üleriigilised, vahel isegi üleilmse ulatusega Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsed liikumised: Naisliikumine Gei ja lesbiliikumine Rahuliikumine Keskkonnaliikumine
keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile, sest arenenud maades olid vastavad probleemid enam-vähem lahendatud. See põhjustaski nn uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi; nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi; nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist ja keskkonnaliikumist. 9. Millest koosneb poliitiline kultuur ja milles seisneb selle tähtsus ühiskonna sidumise
(piisav sissetulek, heaolugarantiid, turvalisus) nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile, sest arenenud maades olid need probleemid enam-vähem lahendatud. See põhjustaski nn uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni: • nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; • nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; • nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 20 Kodanikud, huvid ja demokraatia • nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni (ei tõsta palka, ei pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi (nt tervet eluviisi, rahu) • nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi • nad on sageli riigiülese, vahel isegi üleilmse ulatusega.
annaabi.ee 
