10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei
kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. Neuronitevahelised ühendused on erineva tugevusega. Neuronitevaheliste ühenduste tugevus on aga aju töö jaoks määrav. Kui kahe neuroni vaheline ühendus on tugev, viib ühe neuroni töö ka teise aktiveerumiseni; kui ühendus on nõrk, siis teine neuron ei aktiveeru. Aju närvijätkete kogupikkus on võrdne 4-kordse maakera ümbermõõduga. Ajukoor kataks lahtivoldituna ära 20 ruutmeetrise ala. 3 Aju plastilisus Aju maht suureneb sünnijärgselt uute närvijätkete tekkimise arvelt ja peamised juhteteed on lapse ajus tuvastatavad 3. eluaastal, kuid närviringete areng ja täiustumine
Motoorne kne piirkod aktiivne mõlemal pool. Paljudel naistel motoorne keskus. Meie osavamad. Üldiselt meil aktiveerub bilateraalselt. Meestel ühepoolne.premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad, kuuldud Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus, leskmed lahti ja vahele veri, takistas, tromb tekkis. sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru. Kerge parempoolne hemiparees. Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks. aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi.
VÕÕRUTATUD PÕRSASTEL TAKISTAB SELLE REALISEERIMIST: 1. NENDE PIIRATUD SÖÖMUS 2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD) SEEDEORGANID PÕRSASTE EDUKAT ÜLESKASVATAMIST TAKISTAB: 1. MAOS EI OLE PIISAVALT SOOLHAPET; 2. MAO Ph ei lange 2-ni, pepsinogeen eu aktiveeru PEPSIINIKS, proteiini hüdrolüüs maos madal 3. MITTEKÜLLALDANE HAPPESUS SOODUSTAB PATOGEENSE MIKROFLOORA ARENGUT. Sigade lõpmine Imikpõrsad (esimesed päevad) väiksemad Võõrutusjärgselt suured 33. Põrsaste võõrutamise viisid. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISE VIISID 1. põrsaste järk-järguline võõrutamine 2. põrsaste kohene ehk järsk võõrutamine Järk-järgulisel võõrutamisel eraldatakse põrsad emisest ja lastakse põrsad imema 1.päeval 3 korda, 2
- Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud: laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui lääne poole teine kui põhja poole - Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud - Ei aktiveeru mingile objektile ümruses Võrgustikrakud: laenglevad ühtlaste vahedega sõlmedena mis jaotavad ümbruskonna võrgustikuks - Iga võrgustikrakk laengleb ruumiliste intervallidena – sõlmpunktid tähistavad punkte läbi ümbruskonna mis vahendavad ruumi suurust ja positsiooni ruumis - Sõltumatu looma suunast, liikumisest, kiirusest Milliseid eksperimentaalseid meetodeid on ruumitaju uurimiseks kasutatud (loomadel)? Milliseid neuropsühholoogilisi teste saab inimestel kasutada?
galaktikale, seejärel võtab selle vastu Maa, kust selle võtab vastu aju, saadab selle südamesse ja süda jaotab selle vibratsiooni üle terve keha laiali. See toimub ka praegu kuid osalise DNA koodide lukusolemise tõttu võtab inimene vastu ainult neljandiku saadetust. A: Kas sul on samuti ainult neljandik aktiivne? Ei, mul on umbes 70% DNAst aktiivne. Kuid ma pole ainuke, neid on väga palju. 28 A: Aga miks need ei aktiveeru kõigil? D: Sest kõik ei saa edasi. Neil, kes meiega edasi ei lähe, pole mõtet koode aktiveerida. Kui nad läheksid Maatriksisse aktiveeritud koodidega, looks see ülisuure rikkumise nii Maatriksi segmendis, millesse nad kuuluvad, kui ka neis enestes. Nad peavad säilima Maatriksis niikaua, kuni teisel planeedil ei toimu sarnaseid sündmusi. Akti- veerimine ainult kahjustaks neid, sest neil on vaja ühe elu jooksul korrastada kõik
käitumise tagajärgede kohta 2. subjektiivsed normid - hinnatakse ootusi isikutele ja soovi vastata nendele ootustele 3. tajutud kontroll kui lihtne või raske on see käitumine? Käitumiskavatsus on seotud käitumise endaga. Miks inimesed ei käitu oma hoiakute kohaselt? - ei märka, et käitumine on hoiakuga vastuolus st hoiak on integreerimata - käitumine sisaldab harjumuspärast automaatset reageerimist, hoiak ei aktiveeru, nt juuste kammimine kodust väljudes - situatsioon mõjutab inimest rohkem kui hoiak, nt ülemuse läheduses - ei oska vastavalt käituda - väärtuskonflikt, kasutab vastuolus hoiakuid Kas hoiakud muutuvad? Saab jagada kaheks: 1. Kuidas me ise oma arutluse tagajärjel muudame hoiakuid. 2. Kuidas teised meid mõjutavad nii, et muudame hoiakuid? Kognitiivse dissonantsi teooria (Festinger 1957) inimese hoiakutega vastuoluline käitumine tekitab temas ebamugavustunnet
lihased, hambakaared, kuidas kõik anatoomiliselt on korras. SÕNAVARA ARENG Sõna kuulub mitmesse semantilisse rühma, ja mis semantiline tunnus on ühes/teises situs ülekaalus, see on oluline! Nt mitu sõnavormi vahel vaja lapsel mitu korda uuesti omandada. Me keelgi ei tea oma sõnavara mahtu. Sõnavara puhul olulin: ühe ja sama snaga saab nimetada eri obektje nt jalg. Konkreetses situs tuntakse ära algub vb aint pool sõnadest, huljem u 30%. Kui situt pole, siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte. Mitmenda astme üldistusega on see seotud? Seosed on süntagmaatilised (sobitamise alus) ja paradigmaatilised (valiku alus) sõnakasutsed on mõlemaid on vaja. Koera jalg seos on süntagmaatiline. Aga inimese jalg, lauajalg, keora jalg, siis on see paradigmaatiline. Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses.
Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Kui aga inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on uurimustel täheldatud, et ärkveloleku ajal ei
Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Kui aga inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on uurimustel täheldatud, et ärkveloleku ajal ei
siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ), siis ilmneb isikul teadvusetus. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust. Arvatakse, et siis ajukoore neuronid ei aktiveeru. Uurimused on näidanud seda, et kui inimene on ärkvel, siis neuronid ajukoores on aktiveerunud. Kuid on avastatud ka seda, et aktiivsed neuronid ( mis ilmnevad narkoosiseisundi korral ) sarnanevad ka ärkveloleku juhul. Sellest järeldatakse seda, et isegi sügavas unes on inimene teadvusel, kuid seda väga väikese aja jooksul. Mälestusi sellest ei teki, sest teadvus esines liiga väikest aega, et mällu süübida. Üldjuhul on
annaabi.ee 
