· Enamus kultuurilisi vajadusi hoopis lõhuvad tasakaalu (uudishimu) Bioloogiline motivatsioon · Nälg ja söömine Näljatunne informeerib meid söömise vajadusest · Janu ja joomine Janutunne tekib, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust · Suguiha ja seksuaalsuhted Soov leida partner ja astuda temaga seksuaalvahekorda · Sõltuvus uimastitest Tolerantsuse teke; nauding saab teistest vajadustest olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla
ebameeldiva nälja- või janutunde teadvustamisega. Ebameeldivad aistingud sunnivad meid tegutsema, et taastada keha normaalne tasakaaluseisund. Kui enamus bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine või taastamine, siis enamus kultuurilisi motiive hoopis lõhuvad tasakaalu. Näiteks; Uudishimu viib inimese just tasakaaluseisundist välja, ajendades uusi tegevusi. Bioloogiline motivatsioon Bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: 1. Aktivatsioonitase ja uni-kehaline ja vaimne aktiivsus alluvad ööpäevatsüklile, milles kõige olulisem on päevase ärkveloleku ja une vaheldumine 2. Nälg ja söömine- nii keha kui ka vaim vajavad energiat, et normaalselt toimida. 3. Janu ja joomine 4. Suguiha ja seksuaalsuhted- Inimese seksuaalmotivatsioon, mille bioloogiline otstarve seisneb oma geenide säilitamises järglaskonnas ja seeläbi liigi säilitamises. 5. Sõltuvus uimastitest Kultuuriline motivatsioon
· Kriisiolukorras aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks · Nii võituse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuse ohuga Stressreaktsioon vastab neile tingimustele: · energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi · kõrge aktivatsioonitase keskendab meie tähelepanu ainult elulisele · vigastuse vastu valmistumiseks toimub vere koostise muutumine ja toimeainete vallandumine · Pikaajalised stress-reaktsioonid kurnavad organismi 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust. Emotsioone on vaja, et inimesi paremini mõista. Vastasel juhul oleks meie jutt monotoone ning me ei mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda
которые мы достигаем. - Homöostaas (tasakaal) - keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida ogranism ise säilitada püüab. Kui enamuse bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine või taastamine (восстановление), siis enamus kultuurilise motiive hoopis lõhuvad (расторгнуть/ нарушить) tasakaalu. Bioloogiline motivatsioon: - aktivatsioonitase ja uni - nälg ja söömine - janu ja joomine - suguiha ja seksuaalsuhted - sõltuvus uimastitest (наркотик) - Aktivatsioonitase - närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määr. - Näljatunne - motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Janutunne tekib siis, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust. - Suguiha - soov leida partner ning astuda temaga seksuaalvahekorda (suguhormoon testeron).
Sümpaatiline kriisiolekus aktiivne. Kriisiolekus aktiveerib sümpaatiline närvisüsteem organismi tõstes valmisolekut võitlemiseks või põgenemiseks. Nii võitluse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat, säilitada olukorra hindamise võime, arvestada vigastuste ohuga. Stressreaktsioon vastab neile tingimustele. energiavajadus tagatakse vere juurdevooluga lihastesse ja ajju, vereringesse vallandatakse glükoosi, jahutamiseks tekib higi. Kõrge aktivatsioonitase keskendab meie tähelepanu vaid elulisele. Vigastuste vastu valmistumiseks toimub vere koostise muutumine ja ja toimeainete vallandamine. Pikaajaline stress-reaktsioon kurnab oluliselt organismi. Uni seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ja ärkveloleku tsüklit reguleerivad bioloogilised rütmid. 1/3 ööpäevast magatakse, madalseis kella 3 ja 6 vahel, aktivatsioonitase muutub kogu 24 h jooksul. ( aktivatsioonitase
suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine).
füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism ise säilitada püüab. Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada homöostaas. Nt. näljast annab keha teada ebamugava näljatundega. Bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine, kultuurisete motiivide sihiks on tasakaalu lõhkumine. Nt. uudishimu viib inimese tasakaalust välja, ajendades uusi tegevusi. 10.4. Bioloogiline motivatsioon Aktivatsioonitase ja uni. Kehaline ja vaimne aktiivsus allub ööpäevatsüklile. Aktivatsioonitasemeks nimetatakse närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Uni pole täieliku passiivsuse seisund. Uni jagatakse sügavuse alusel viide astmesse, ainult kahe puhul ilmnevad selged närvisüsteemi aktiivsuse pidurdumise nähud. Ülejäänud kolme astme puhul on ajutegevus üsna intensiivne, kõige rohkem aktiivsust on une kiirete ilmaliigutuste faasis, mil inimene näeb unenägusid.
· Yerkes- Dodsoni 1908. aastal rottidel leitud aktivatsiooni ja soorituse vahelise seaduspärasuse "taasavastas" 1955. aastal Hebb, tutvustades seda aktivatsiooni ja soorituse kummuli pööratud U kujulise seosena · Ärevuse uuringud osutavad, et aktivatsiooni kestvalt kõrged tasemed on ebameeldivad. Ärevus alandab intellektuaalset töövõimet ja ärevad inimesed on reeglina reaktiivsemad kui mitteärevad. Tulemuseks on nende kõrgem aktivatsioonitase stimulatsiooni kõrgemate tasemete korral · Ärevus pole siiski hüperaktivatsioon, vaid pigem isiku negatiivne hinnang teda ümbritsevale maailmale · Apter (1982) väidab, et eelistatav stimulatsiooninivoo sõltub inimese eesmärkidest ja võib olla kord kõrge, siis jälle madal. Inimesed küll "pendeldavad" nende kahe nivoo vahel, ent samas on eri inimestel ka püsivamad eelistused kas madala või kõrge stimulatsiooninivoo kasuks
(J.Sõerd) Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo)
tahtmatu omandamine) Omandamisülessannet mõjustab nii meeldejäetava sisu kui ka omandamise kvaliteet st kas vaja omandada korraks või alaliseks. Meeldejätmine kergem kui seotud tegevusega, emotsionaalne köitvus (annab positiivse energiasoodsa aktivatsioonitaseme, inimese ootuste ja hoiakute süsteem kui vastab neile, sisi hea + üldine aktivatsioonitase (virgus, huvi, erutus, magamatus jne) vahetu meenutamisega on parem madalam aktivatsioon; kõrge aktivatsioon teeb püsimälu :P) Kordamiste arv ja omandamise metoodika kordamine on nrviseoste paremaks kinnistumiskes vajalik (tuupimisel annab sama arvu kordamiste harjutamine paremaid tulemusi kui sama arvu kordamiste kuhjamine) Tähtis on omandamiseesmärgi selge
Mis AB ajal toimub? - Limiteeritud ressursside mudelid – mida vähem töödeldakse T1 (kaasnev ülesanne, muusika) seda paremini tuvastatakse T2. Kuna aga samal ajal T1 avastamine ei muutu, on see probleem - Positiivse afektiivsuse hüpotees - Kui viia inimene positiivsesse meeleollu on langus palju väiksem - Üleinvesteerimise hüpotees – edukaks lahendamiseks peab olema optimaalne aktivatsioonitase töötluse all olevatel ühikutel - Romantika kõige suurem tähelepanu ’kinniitaja’, aga näljatunne mõjutab toidustiimulite mõju Afekt ja töötluse haardeulatus - Üldine töötlussuund globaalselt lokaalsele, aga see on modifitseeritav Positiivne emotsioon soodustab globaalsemat töötlust - Küsimus on seega ka selles millistel tasanditel haardeulatuse muutmine töötab (tähelepanuline, mälu, tegevus, semantiline)
annaabi.ee 
