eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eeluhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks
Kompleksne veepuhastus Third level Fourth level Immutamine Filterväljakud Fifth level Tehismärgalasüsteemid Biopuhastus Anaeroobsed protsessid Kontakprotsess Anaeroobne filter Aeroobsed protsessid Aktiivmudaprotsess Biokileprotsess Biofilter Biotiigid Aitäh tähelepanu eest!
Piimatööstuse reoveed sisaldavad tavaliselt ca 1000 ppm BHT-t ning nende pH on lähedane neutraalsele. Reoveed sisaldavad peamiselt lahustunud orgaanikat, seismisel kalduvad käärima, muutuvad anaeroobseteks ning lõhnavad ebameeldivalt. Tavaliselt sobib nende töötlemiseks aeroobne meetod, kuid lõplik valik sõltub kohast ning tootmise mahust. Töötlemisskeemi kombineeritakse järgnevatest protsessidest: aeratsioon (24 h BHT 50%), nõrgbiofilter (2 ast süst väheneb BHT >90%), aktiivmudaprotsess ( BHT 90-97%, kallim), pinnastöötlemine, töötlemine biotiikides, anaeroobne kääritamine. Piirituse-, veini- ning pärmitootmisest sisaldavad palju heljumit (kuni 7 %), nende BHT 2000- 35000 mg/l, keskmiselt 15000-20000 mg/l . Rakendatakse anaeroobse ja järgnevat aeroobset biopuhastusprotsessi. Viinavabriku puhul biotiikide süsteem, mis koosneb anaeroobsetest ja aeroobsetest biotiikidest. Väätiste tootmisest pärinev reovesi sisaldab suurtes kogustes taimetoitaineid. Selliste vete
0 Jahutusvesi Kokku va jahutusvesi Kaevandus-vesi Karjääri-vesi Reovesi Sademe-vesi Heitvee puhastamine Veepuhastusjaamad Mehaaniline veepuhastus Keemiline veepuhastus Bioloogiline veepuhastus Immutamine Filterväljakud Tehismärgalasüsteemid Biopuhastus Anaeroobsed protsessid Anaeroobne filter Aeroobsed protsessid Aktiivmudaprotsess Biokileprotsess Biofilter Biotiigid Ajalugu Veeprobleemidega hakati tõsisemalt tegelema 20. sajandi teisel poolel. Põhjuseks asjaolu, et pärast Teist maailmasõda suurenes veetarbimine 1960. aastaks ligikaudu kaks korda Esimest korda arutati globaalseid veeprobleeme 1978. aastal, kui Argentinas korraldati ÜRO eestvõttel maailma esimene veekonverents Nüüdseks veeprobleemidega tegeleb mitu rahvusvahelist organisatsiooni:
- kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH- väärtuste reguleerimisega. Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda
hapendamist klooriühendite, vesinikperoksiidi või kaaliumpermanganaadiga ning taandamist vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfiti või rauasooladega. Desinfitseerimisel hävitatakse patogeensed või muul viisil ohtlikud mikroorganismid. Vanasti kasutati selleks kloori, kuid tänapäevaks on mõistetud, et see on ohtlik, ning kasutatakse hoopis osooni ja UV-kiirgust. 16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks - Etapid o eelsetiti o aerotank aereeritud – hapnik, muda liikumine aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta
Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas
mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Joon. 2.72. Aktiivmudaprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide - eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus.
võivad liituda suuremateks helvesteks. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. (happelise reovee filtrimine läbi lubjakivi, sellele seebikibi või sooda lisamine, aluselisest reoveest süsihappegaasi läbipuhumine, sellele väävel-või soolhappe lisamine) Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 11. Aktiivmudaprotsess On aeroobne bioloogilien puhastusprotsess. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga (täpsemalt mikroorganismide biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist
Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus.
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
- füsiko-keemiline, - keemiline, elektrokeemiline, - bioloogiline. 79 80 Reoveepuhastusprotsessid Aktiivmudaprotsess · primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); · Reovee bioloogiline puhastamine põhineb mikroorganismide tegevusel · sekundaarne (bioloogiline puhastamine); · Aktiivmudaprotsessis on mikroorganismid heitvees hõljuvas · tertsiaalne (järelpuhastus). olekus
Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest klooriga loobutud. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist
mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapniku või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biolileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuse kõige laiemalt kasutatava
(Na2CO3) lisamine, aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine, aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl). Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Tööstusliku ja kodumajapidamise heitvee puhastamiseks kasutatakse tihti aktiivmuda protsesse, see töödati välja aastatel 1912-1914. Antud protsessi korral lisatakse eelnevalt juba osaliselt puhastatud heitveele õhku või puhast hapnikku ja mikroobset biomassi, et vähendada orgaaniliste ühendite sisaldust puhastatavas vees. Täpsemalt on aktiivmudal põhinev heitvee puhastamise seade jagatud järgmisteks osadeks: a) Aeratsioonimahuti reovesi segatakse aktiivmudaga ja segu õhutatakse
Toiduahel bioloogilises puhastuses alguses kasvab kõige kiiremini bakterite arv. Lõpuks söövad kõik kõiki. Kui lasta veel olla pikka aega aerotankis, siis tulevad uued organismid, mis hakkavad eelmistest toituma. Kui vett õhustada, siis ei jää lõpuks mitte miskit järgi. Olmereovee orgaaniline aine laguneb: 30-50% süsihappegaasiks, 40-45% jääb liigmudasse, 10% väljavoolavasse vette. Võrreldes Bioloogilise puhastusega on aktiivmudaprotsess on pindlik talub teatud piireb muutusi ja setitavaid ühendeid, siiski tuleb hoiduda tugevatest mürkidest. Puhasti tööreziim valitakse vooluhulga, reovee kanguse ja nõutava puhastusastme järgi. 1c. Täidisega aerotank sisaldab nii üht kui teist seal on biokile ning hõljub aktiivmuda. 2. Anaeroobne puhastamine ennekõike tööstusliku reovee puhastamise, reovesi suht kange. Tehakse sellistes seadmetes nagu metaantangid. Reovesi soendatakse ette ja pannakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
