stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Laserite töö põhineb pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus.
2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada ruumis (ülipeeneks m suurusjärgus valgustäpiks) ja ajas (piko- koguni femtosekundi 10 -12 10-15 s suurusjärgus välkeks e impulsiks). 3. Laseri ehitus Joonis 1. 1) Aktiivaine 2) Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3) Peegel 4) Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5) Laserkiir 4. Laseri tööpõhimõte Laseri tööpõhimõte seisneb selles, et on pump, mis tekitab elektrivälja. Elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel aatomitega (aktiivaine) toimub viimaste üleminek ergastatud seisundisse. Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.)
Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatake pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus.
laseriehituse põhiprobleem *pöördhõive-aatomite või molekulide kogumi ajutine seisund,milles ergastatud osakesi on rohkem kui ergastamata osakesi *tavahõive- aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata osakesi LASERKIIRGUS TEKIB:stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu LASERI EHITUS: *põhiosad:kiirgur(aktiivaine;tahkised/vedelikud/gaasid),ergasti ja optiline resonaator(peeglipaar) *lasereid nim ka valgusgeneraatoreiks *laserkiirgus on koherentne,monokromaatne,suunatud,üliintensiivne *laserkiirgust saab konsentreerida nii ajas kui ruumis LASERI KASUTAMINE *arvutid(cd- rom)*laserkassaator*laserprinter*laserplaat(cd) *lasernavigatsiooniseadmed*meditsiinis(naharavi,silmad)*tehnoloogias materjalide tootmiseks,keevitamiseksjne
Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus.
nimetama veel paljusid nimesid. Niigi oli ta "hilinenud" tervelt nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolleu looduses näitas teoreetiliselt Albert Einstein juba Esimese maailmasõja ajal (1916.a.). Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. Aastal. Laseri ehitus 1. Aktiivaine 2. Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3. Peegel 4. Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5. Laserkiir Laseri sünteetiline rubinnikristall töödeldaksesilindriks, mille telje pikkus tublisti ületab läbimõõtu.Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasaparalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi
töökindlad kõigist toodetuist on tulnud remontida vaid paari eksemplari ning ka siis pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. STOPP! 1. Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirguritelt saavutatakse põõrdhõive, kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. 2. Laseri põhiosad on kiirgur, (aktiivaine), ergasti ja optiline resonaator (peeglipaar) 3. Laserkiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne; laserkiirgust saab tugevasti konsentreerida nii ajas (femtosekundilised välked) kui ruumis (mikromeetrised fookustäpid). Laser on oskamatul kastuamisel ohtlik!
USA teadlased leidsid uue valuvaigistamise mehhanismi Avastati endokannabinoidi 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor, mis avaldas hiirtel valuvaigistavat, kehatemperatuuri alandavat ja liikumisaktiivsust pärssivat mõju. Kanepisuitsu aktiivaine tetrahüdrokannabinool avaldab oma toimeid kahe retseptorvalgu - CB1 ja CB2 - kaudu, millele seostuvad organismi enda poolt sünteesitavad endokannabinoidid. Need ained reguleerivad rida füsioloogilisi protsesse (näiteks söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis.
Laserid Meelika Spriit 12 c Mis on laser? seade, mis tekitab intensiivseid valguskimpe Valgusgeneraator Seade , mis võimendab kiiratud valgust Laseri üldskeem Ergasti Kiirgur (aktiivaine) Laserikiir Läbipaistmatu Poolläbipaistev Resonaator (peeglipaar) 3 Laserite ajalugu Click to edit Master text stylesUSA füüsik Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas
aastal. Sellest ajast alates on palju laseritüüpe leidnud kasutamist nii meditsiinis, tööstuses ja sidetehnoloogias. 4 Laserite tüübid Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid Gaasilaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega
PLII-HAPPEAKU VAJAB HOOLDUST - toiteahelate kontaktide test pingelangu otsing Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HAPPEAKUDE VANANEMISNÄHTUSED Aktiivaine allapudenemine, nn. voolamine (i.k. shedding) keemiline protsess, kus laadimise-tühjenemise käigus poorne plii ja pliidioksiid muutuvad pliisulfaadiks ja tagasi - omab tendentsi vähendada sidet poorse aktiivaine ja pliisõrestiku vahel. Iga kord, kui aku tühjeneb/laetakse, tuleb väike osa aktiivainest pliisõrestikust lahti, kuni purgi põhja pudenemiseni välja, mis vähendab sellega aku mahtuvust. See on normaalne vananemisprotsess, mis lõpuks viib aku mahtuvuse täieliku kadumiseni
veresoone laiendeid, ühtlustades rõhku erinevate kehaosade vahel; kergendab liigesevalu, kuna sisaldab valuvaigistina toimivat kapsaitsiini; aitab haige kurgu puhul. Lisa Cayenne´i pipart kuristusveele, see toimib nii põletiku- kui valuvastaselt; on vähivastase toimega, kuna pärsib ja aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma (apoptoosi). Teaduslikes uuringutes on kinnitust leidnud Cayenne´i s leiduva aktiivaine kapsaitsiini eesnäärme- ja maksavähi vastne toime. Ühtlasi kaitseb kapsaitsiin suitsetajaid kopsuvähi eest, kuna pärsib tubakasuitsus olevate toksiinide kantserogeenseid omadusi; on hea abimees kilpnäärme alatalitluse korral, kuna stimuleerib ainevahetust ja alandab põletikku; toimib hästi käte ja jalgade külmatunde leevendajana, kuna tõstab temperatuuri (kapsaitsiin on termogeneetilise toimega); on bakterite, seente ja viirustevastase toimega,
pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on argoon-laser, heelium-neoon laser, krüptoonlaser. Tahkislaserid on rubiinlaser, kristall-laser ja vedeliklaseriks on värvlaser. Laseri tüüpideks on veel alalislaser, välklaser ehk impulsslaser
eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklaserid Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). Tahkislaserid Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid
Footonid pendeldavad peeglite vahel, stimuleerdes üha uusi kiirgusakte, tekib kiirguslaviin. Valguslaviin, koherentne suunatud laserkiir väljub läbi poolläbipaistva peegli. 36. Miks on laseri töölehakkamiseks vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel tema kiirguraines? Lk 79 Laseri kiirgama hakkamiseks on vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel, kuna tänu sellele hakkab laser alles kiirgama. 37. Miks asetatakse laseris kiirguraine e aktiivaine paralleelsete peeglite paari vahele (optilisse resonaatorisse)? Lk 80 Kiirguraine asetatakse peeglite vahele, sest peeglini jõudes peegeldub see kristallini tagasi ja justkui lisab uue võimendi kristalli. 38. Kes leiutas laseri printsiibi? Lk 81 Laseri printsiibi leiutasid: Aleksandr Prohhorov ja Charles Townes ja Nikolai Bassov. 39. Kes ja millal valmistas esimese laseri? Lk 82 Esimese laseri, rubiinlaseri, valmistas 1960aastal, USA füüsik Theodore Maiman 40
suitsetatakse. Värvuselt on amfetamiinid tavaliselt valget pulbrid, kuid leidub ka nõrga kollaka, pruunika, hallika või roosaka tooniga mõnuaineid. Mida puhtam on aine, seda valgem ta paistab. Pulbrid võivad olla lõhnatud või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiini tulek. Amfetamiinid on olnud USA droogiloetelus juba palju aastaid. 1887.aastal sünteesiti esmakordselt seda tüüpi aineid. Jaapani teadlane dr. Nogoyoshi Nagai eraldas efedrataimest aktiivaine efedriini ning aastal 1893. sünteesis ta efedriinist metaamfetamiini. Esmakordselt võeti aga aine kasutusele üldmeditsiinis aastal 1927, kui Ameerika teadlane Gordon Alles sünteesis amfetamiini. Seda sünteetilist amfetamiini pandi bensedriin inhalaatorisse, et ravida astmat, depressiooni, narkolepsiat, heinapalavikku ja langetõbe. Tunnetati, et amfetamiinid võivad osutuda efektiivsemateks vahenditeks depressiooni vastu vaimuhaiglates, samuti Parkinsoni tõve vastu.
Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad. 7 Roundup on Monsanto poolt toodetava herbitsiidi brändinimi. Selle aktiivaine on glüfosaat. Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud agrokemikaal. Monsanto patenteeris glüfosaadi molekuli 1970. aastatel. Alates 1973. aastast on see ka müügil. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda
(nn.pehmetoimelist, jahutavat ja niisutavat toonikut), mida ka paljud firmad pakuvad. Toonik kantakse nahale peale näo pesemist ja kuivatamist ja seda ei loputata maha. Silmakreemid Inimeste hulgas on levinud müüt, et nahk silmade ümber nõuab tingimata erinevaid tooteid kui ülejäänud nägu. Enamasti sobivad sinna siiski samad niisutajad, mis mujalegi näole. Erineva toote kasutamine on näidustatud, kui selles aktiivaine kontsentratsioon on liialt ärritav silmaümbruse naha jaoks. Samuti on aknega patsiente, kes ei vaja niisutajat näole, küll aga silmade ümber. 7 Koorivad vahendid Koorivad vahendid soodustavad sarvkihi irdumist, tuues esile siledama ja säravama naha. Kuna patsiendid armastavad koorivat toimet, siis nad sageli kalduvad koorijatega liialdama. Tasub meeles pidada, et näiteks AHA-happed ja
Mittelineaarsed mõjud võivad segada laseri tööd ja isegi kiudu kahjustada. [2] Pilt 3 Kiudlaser Pilt 4 Vedeliklaser 4.4 Vedeliklaserid Vedeliklaseritel on kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik. Nende eelis on asjaolu, et töötavat ainet jahutab konvektsioonist põhjustatud ringlus. See võimaldab vedeliklaseri impulsienergiat tunduvalt suurendada. [2] Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). [3] 4.5 Pooljuhtlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103
5 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975 8 4. LASERI TÜÜBID Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser).6 4.1 Rubiinlaser ,,Pööratud jaotuse põhimõte realiseeeriti esimest korda rubiinlaseris, sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele valmistamise ajal oli lisatud tühine hulk kroomi(0,05%). Selline kroomikogus annab rubiinile roosa tooni
Pliirest koosneb 94% pliist ja 6% antimonist. Aktiivmass koosneb pliihapendist ja pliimennikust või pliipulbrist. Negatiivseid plaate on ühe võrra rohkem. Plaatide vahel olevate separaatorite ribiline külg on pööratud + plaadi poole. Kombineeritud separaatorite korral on + plaadi poolsel küljel õhuke klaasvilla kiht. Valmistamisel täidetakse restisilmad täiteainega, mis koosneb vastavalt pliist ja pliioksiidist. Töötlemise (formeerimise) tulemusena saadakse urbne aktiivaine. Laetud plussplaatidesse tekib pliidioksiid PbO2 ja miinusplaatidesse urbne plii Pb. Töövedelikuks on elektrolüüt. Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O. seega tühjenemisel elektrolüüdi tihedus väheneb (läheneb 1-le, vee tihedusele).
ja veest koosneva ,, mudase" seguga. · Kiudlisandid lisavad kohesiooni (sidusust), mis hoiab aktiivset materjali valatud ,,võre" küljes. · Miinusplaadi aktiivainele lisatakse täidist, mis väldib miinuslaenguga materjali kokkutõmbumist ja üleminukut tihedasse inertsesse olekusse, mis takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena. · Aktiivaine kantakse peale mehhaaniliselt. Seejärel läbivad plaadid konveieril kiirkuivatusahju, kus nende pind kuivatakse, et vältida nende kokkukleepumist. · Plussplaadid on nüüd rohelised/kollased. · Miinusplaadid on täidis- ja sideainete tõttu kergelt hallid. · Plaatidel lastakse pakkidena 2 päeva kontrollitud temperatuuri ja niiskusega keskkonnas kuivada. Kuivamisel muutuvad plaadid keemiliselt sabiilseks.
ja veest koosneva ,, mudase" seguga. · Kiudlisandid lisavad kohesiooni (sidusust), mis hoiab aktiivset materjali valatud ,,võre" küljes. · Miinusplaadi aktiivainele lisatakse täidist, mis väldib miinuslaenguga materjali kokkutõmbumist ja üleminukut tihedasse inertsesse olekusse, mis takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena. · Aktiivaine kantakse peale mehhaaniliselt. Seejärel läbivad plaadid konveieril kiirkuivatusahju, kus nende pind kuivatakse, et vältida nende kokkukleepumist. · Plussplaadid on nüüd rohelised/kollased. · Miinusplaadid on täidis- ja sideainete tõttu kergelt hallid. · Plaatidel lastakse pakkidena 2 päeva kontrollitud temperatuuri ja niiskusega keskkonnas kuivada. Kuivamisel muutuvad plaadid keemiliselt sabiilseks.
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 13 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Iga aku koosneb 3-st põhilisest osast: 1) plaatide plokk; 2) elektrolüüt 3) paak (valmistatakse tavaliselt eboniidist). Plaadid kujutavad endast võrku, kuhu on kantud aktiivaine. Negatiivsete plaatide aktiivaineks on seatina Pb, positiivsetel aga pliioksiid PbO 2 . Valmis positiivsed plaadid ühendatakse omavahel paralleelselt, samuti ühendatakse ka negatiivsed plaadid. Sellist elementi nimetatakse akupatareiks. Happeakudes kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe vesilahust (kasutada destilleeritud vett!), mille tihedus muutub piirides 1,2...1,35 g/cm 3 . Elektrokeemiline reaktsioon aku laadimisel ja tühjenemisel:
rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Ardo Laur Laserite tüüpe Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega.
· Tingimused: 20 h (25 ± 2)0C ja el = 1,28 Mg/m3 (1280 kg/m3) Vlõpp = 10,5 V (lubatud elemendi lõpp- pinge U 1,75 V) Tühjendusvoolu tugevus leitakse valemist C = It × tt , kust I20 = C20/20 h Nimimahutavus C20määratakse (kui akult saadav laeng) 20 h tühjendustsükli jooksul langeb lõpppingeni 10,5 V. Aku nimimahutavus oleneb aktiivaine hulgast. · Külmkäivituse voolutugevus 57. Aku tähistus ja töökarakteristikud TÄHISTUS ETN number (European type number) 5 44 059 036 5 aku nimipinge, V nr: 1 ... 4 6 V 5 ... 7 12 V 8 eri akupatareid 9 väikesed veoakud 44 nimimahutavus, Ah 059 järjekorranumber,
on ühendatud kaante välispinnal olevate klemniidega, Plaadiplokid toetuvad kambripõhja .ribidele ja on paigu- tatud nii, et isenimelised plaadid on vaheliti. Akuplaadid on pliist restid, millesse on pressitud aktiivaine. Positiiv- sete plaatide 6 aktiivaine on pruun pliioksiid (PbO2), nega- tiivsete plaatide 5 aktiivaine -- hall poorne plii (Pb). Lühise vältimiseks on isenimelised plaadid üksteisest eral- datud poorsest eboniidist (mipor), polüvinüülkloriidist
Põhioleku energia Stimuleeritud kiirguse korral on kõikidel lainetel ühesugune faas, mis on määratud selle laine faasiga, mis tekitas kiirguse, siit kiirguse koherentsus. Kuna elektronide üleminek toimub ainult kahe energiataseme vahel, siis on tekkiv kiirgus ka monokromaatne. Üleminevate elektronide suur arv põhjustab kiirguse suure intensiivsuse. Ainet, kus saab tekitada pöördhõive, nimetatakse aktiivaineks. Laseris on aktiivaine pandud kahe paralleelse peegli vahele, millest üks on osaliselt läbilaskev ja sellest tuleb laserivalgus välja. Peegleid nimetatakse optiliseks resonaatoriks. Peeglid sunnivad valgust aktiivainest läbi käima mitu korda ja see tagab elektronide täielikuma ja kiirema vabastamise metastabiilselt nivoolt. Laseri leiutasid Nikolai Bassov, Aleksander Prohhorov ja Charles Townes 1950-te lõpus ja sais selle eest 1964.a. Nobeli füüsikapreemia. Tänapäeval on olemas nii
annaabi.ee 
