..suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid: 1) Lühikeste aksonitega – side erinevate seljaaju segmentide vahel 2) Pikkade aksonitega – side pea- ja seljaaju vahel (moodustavad juhteteed). 20. Aju alanevad ja ülenevad juhteteed. Paiknevad valgeaines ees-, külg-, või tagaväädis. -Iseloomustage pea- ja seljaaju juhteteid moodustavaid neuroneid. Seljaaju tagaservas asuvad pikkade aksonitega lülineuronid. -Ülenevate ja alanevate juhteteede moodustumine, nende paiknemine, funktsiooni iseloomustus. 1) Ülenevad juhteteed Sensoorsed
PARA NSi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. 2 Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. (2.2.1) Neuron koosneb kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb tsentraalselt tuumakesega tuum, mida ümbritseb kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on vähe. Jätked on kahte tüüpi: dendriidid- lühikesed, tugevasti hargnenud, dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson- närviraku pikem jätke, aksoni haru lõpus on paksem osa presünaptiline terminaal, akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptilise terminaali suunas. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. (2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas
neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask
Hallainet on rohkem seljaaju kaela ja nimmesegmentides, sest need vastutavad jäsemete sensoorse ja motoorse närvivarustuse eest. Spinaalnärv on segatüüpi närv, see sisaldab nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Pärast seljaaju väljumist lülivahemulgu kaugu hargneb spinaalnärv tagumiseks-, eesmiseks-, kelme- ja ühendusharudeks. Spinaalnärvi eesmise haru aksonid moodustavad mõlemas kehapooles naaberspinaalnärvide eesmiste harude aksonitega närvipõimikuid. NÄRVISÜSTEEM: SENSOORSED, MOTOORSED JA INTEGRATIIVSED SÜSTEEMID Kehas kulgevad sensoorsed ja motoorsed juhteteed loovad ühendusi olulise info jõudmiseks pea- ja seljaajju. Samuti luuakse ühendusi, et info jõuaks reageerimisvõimeliste sihtorganiteni (nt lihased). Sensoorne info integreeritakse kesknärvisüsteemi suunas kulgevate juhteteede mitmetel lõikudel. Tunnetus on integratiivne protsess, st iga üksik kesknärvisüsteemi jõudnud närviimpulss ei kutsu
elektrilist polariseeritust ja suurendavad tõenäosust, et adressaat ärgastub ja tekib tegevuspotentsiaal. Pidurdusneuronid suurendavad rakumembraani polariseeritust veelgi ja hoiavad sellega teise neuroni ärgastumise ära. Mõned neuronid suhtlevad tihedate rakkudevaheliste ühenduste kaudu ka elektriliselt. Mitte kogu närviteabe keemiline edastamine ei ole sünaptiline. Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter?
Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, moodustades telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis
efektiivsuse tõus. PARA NSi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. NEURONID: keha+jätke Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasm ret ja Golgi aparaat. Mitokondreid on vähe. Jätkeid on 2 tüüpi: *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood. teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas *akson - närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, mood telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas
taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas. Akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis.
oleks siis umbes 0,25 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad ( rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral
oleks siis umbes 0,25 0,50 mV/mm. See tähendab seda, et ajus olevaid protsesse on võimalik elektrivälja abil võimendada. Kõik see tähendab seda, et närvirakud ehk neuronid tekitavad ( rakuvälises keskkonnas ) elektrivälja ja see sama elektriväli mõjutab neuroneid endid. See tähendab ka seda, et kui neuronid on mõjutatud samasuguse elektrivälja poolt, siis on võimalik neuronite funktsioneerimise ühtlustada ka siis, kui need ei ole omavahel seotud näiteks aksonitega või dendriitidega ( ehk siis anatoomiliselt ). Põhimõtteliselt esineb sama aspekt ka inimese energiavälja väljade süsteemis, kui inimese teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Väljad ( välja potentsiaalid ) ei ole omavahel ühendatud või seotud nii nagu seda on neuronite ( anatoomia ) korral inimese ajus. Selle asemel väljad mõjutavad üksteist nii nagu seda oli eespool olevate neuronite korral
annaabi.ee 
