Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika
aastani. Pärast seitsmenda sümfoonia ja ,,Tapiola" lõpetamist, ei valminud tal 30 aasta jooksul enam suuri teoseid, kuigi ta ürias kirjutada kaheksandat sümfooniat, millest on alles ainult 2011 aastal Anoilast leitud varajane mustand. Kokkuvõte Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Tema tütred müüsid Ainola riigile ning see avati muuseumina. Helsingi Muusikakool nimetati tema auks ümber Sibeliuse Akadeemiaks. Sibeliuse monument. 2011 aastast saati tähistab Soome oma lipupäeva 8. Detsembril, Johani sünnipäeval. Seda päeva kutsutakse ka Soome Muusika Päevaks. Tema sümfooniaid mängitakse kontsertisaalides tänapäevani.
Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped Flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid) Ebatavaline häälestus ehk scordatura Mängimine ühel keelel 1 Konservatoorium (conservatorio it. k. varjupaik, kloostrikool), kõrgharidust andev muusikaõppeasutus. Muusikakõrgkoole nimetatakse ka akadeemiaks, instituudiks, ülikooliks või kolledziks sõltub traditsioonist. Mõnel pool tähistab see aga hoopis keskastme muusikaõppeasutust. Nimetus konservatoorium tuleneb Itaalias 16. sajandil tegutsenud vaeslaste varjupaikadest, kuhu hiljem viidi sisse ka muusikaõpetus. Alles 18. sajandil kujunesid konservatooriumitest muusikaõppeasutused. Juba 16. sajandil oli Napolis mitu konservatooriumi nimelist asutust, kuid nad olid kaugel selle õppeasutuse hilisemast olemusest.
Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes sama vägevalt ja võimsalt kui ta värvilised lehed ja lõuendid. Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli sajandivahetusel Saksamaa kõige uuendusmeelsem kunstikeskus. Münchenis
.......................................................................................6 Lõppsõna.....................................................................................8 Kasutatud kirjandus ........................................................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib pidada universaalseks õpetlaseks ta oli diplomaat, jurist, matemaatik, füüsik ja filosoof ühes isikus. Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks". Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli moraaliprofessor.
Eluloost 1.Kes on Platoni õpetaja? V: Sokrates 2.Kus ebaõnnestus Platonil ideaalse riigi loomise katse kolme valitseja ajal? Kes olid need valitsejad? Mis maast räägib Platon teoses "Kritias"? V: Sürakuusas, Sitsiilia saarel; Dionysios I, Dionysios II ja Dion; teos ,,Kritia" räägib Atlantisest 3.Mis riigi saadik müüs Platoni Sürakuusa valitseja Dionysios I korraldusel orjaks? V: Sparta saadik 4.Kuidas nimetatakse Ateena kooli, mille Platon asutas 388 eKr? V: Akadeemiaks Platoni filosoofia tuum 5.Mis on Platoni filosoofia tuum? V: ideeõpetus Ideeõpetus 6.Mis on täiuslik maailm, mis milline mitte? V: ideede maailm on täiuslik, asjade maailm on ebatäiuslik 7.Mis ideega samastumist pidas Platon kõlbla käitumise eesmärgiks? V: absoluutse headuse ideega (jumalaga) 8. Mida tahtis Platon öelda koopamüüdiga? V: et asjade maailm on ideede maailma vari Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10
Soomes teati teda ka Jean Sibeliusena. Perekond saatis ta Soome keelt räägitavasse kooli, ta käis Häämelinna lütseumis 1876- 1885. aastatel. Peale kooli lõpetamist läks Sibelius õppima õigust Aleksandri Keiserlikku Ülikooli Helsinkis. Teda huvitas muusika rohkem kui juura ja seega ta üsna pea jättis oma õpingud pooleli. 1885-1889 õppis ta muusikat Helsinki Muusikakoolis, mis on nüüdseks ümber nimetatud Sibeliuse Akadeemiaks. 1889-1890 jätkas ta oma õpinguid Berliinis ja Viinis 1890-1891. Ta on seadnud 7 sümfooniat. Nagu Beethovengi, Sibelius kasutas igat sümfooniat selleks, et arendada üksikut muusikalist ideed ja sealt edasi arendada oma isikliku kompositsiooni. Neid teoseid esitatakse siiani. Sibeliuse kõige enam tuntud sümfooniline poeem on ,,Finlandia" ja valss ,,Valse Triste" näidendist ,,Kuolema"
"Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta" · 1646 - 1716 (1710) · Koht filosoofias · Populaarses vormis avaldab ta oma vaated · Ta on oma ajastu universaalõpetaja: diplomaat, teoses: "Kolm dialoogi Hylase ja Philonose vahel" jurist, ajaloolane, matemaatik, füüsik ja filosoof. 1713 · Friedrich Suur nimetas teda "Akadeemiaks · Isikuna omaette". · Sügavalt haritud ja õilsaloomuline, tundliku tõemeele ja järjekindla mõtteviisiga, kuid samal ajal · Eluloolist sügavalt usklik. · Ta isa oli moraalifilosoofia professor. · Kogu ta filosoofia seisab usu teenistuses. · Ta tundis põhjalikult skolastika ja antiikfilosoofia
20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega. 390 aastal tuli Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysios I naisevend. Sattus seal hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud. Osteti vabaks oma õpilase Annikerise poolt. Seejärel asutas Ateenas 388 a. oma filosoofiakooli, mida hakati nimetama Akadeemiaks. Platoni kaks järgmist reisi, mis olid mõeldud selleks, et mõjutada Dionysios II ellu viima Platoni riigiutoopiat ja lepitada teda Dioniga jäid tulemusteta. 361 a-st kuni surmani tegutses ta filosoofiaõpetajana. Silmapaistvaimaks õpilaseks kujunes Aristoteles. Platoni õpetuse tuumaks sai ideeõpetus. Selles teisendas ta Sokratese poolt kasutatud nimetuse `mõiste' vaimseks, algkujuliseks olemuseks ehk `ideeks' mis eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed pole
pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka.
langenud. Taastumine võttis aega. Jesuiidid jätnud siinse maa kultuurilukku tugeva jälje, seot vaimumaailmaga. Kooliharidusele alguse panema, kõrgema taseme kooliharidus. Eesti keele vastu huvi, e k märgi. Kui hertsog Karl Tartu vallutas , oli tema soov see, et gümn jätkaks tegevust 1601-1602. On rääkinud ka ühe kõrgema kooli asutamisest Tartus. Pidi olema vastukaaluks kogu siinsete protestantide tegevusele. 1630 tuuakse Tartusse gümn, mis 1632 a areneb välja akadeemiaks ( TÜ eelkäija). Võetakse üle jesuiitide hooned. Samas gümn ei saa lugeda TÜ eelkäijaks, sest siis oli ta alles gümn ja ei olnud päris sellise haarde ja tasemega. Rootsi aeg Rootsi ise areneb sellel ajal suurriigiks. Arengud nii vaimu kui ka hariduselus on jätnud palju tugevama jälje. Samas tehakse ka meie maj olulisi samme, tehakse palju uusi algusi, mis jäävad püsima pikemaks ajaks. Tegemist siiski ka pikema rahuper. Kõige tugevamad
annaabi.ee 
